Miks on tegu ajutise lahendusega? Senati liidrite kokkulepe näeb ette valitsussektori rahastamist vaid 15. jaanuarini ja võlalimiit kehtib vaid 7. veebruarini, kuigi Citigroupi analüütikud on arvamusel, et skeemitamisega võib limiiti venitada märtsini. Veelgi varem, täpsemalt 13. detsembriks, peavad kongressi poliitikud välja töötama pikemaajalisema eelarvekava. Seega saavad paari kuu pärast turud hakata taas muretsema, meedia kajastama, poliitikud vastaspoolt süüdistama ning majandus kannatama.

Huvitav on, mida vabariiklased kavatsevad nüüd ette võtta. Nad on viimaste aastate jooksul olnud sunnitud alluma demokraatide kontrolli all olevale senatile ja Valgele Majale ning praeguse jama osaliselt põhjustaski vabariiklaste peksa saanud ego. Nad pole suutnud enda valijatele välja käidud lubadusi täide viia, hoopis vastupidi - president Barack Obama kolm aastat vana tervishoiuseadus (Obamacare) on endiselt elus ja kogub hoogu, ning see on suurim okas vabariiklaste tagumikus.

Seekord otsustasid nad võtta jäiga suhtumise ja survestada demokraate järeleandmistele, kuid tulemus oli taas hoopis vastupidine. Nad olid sunnitud ise järele andma, uputades samal ajal enda populaarsust valijate hulgas. Wall Street Journali tellitud küsitlus näitas eelmisel nädalal, kuidas vabariiklaste populaarsus on kukkunud rekordmadalale ning 2014. aasta esindajatekoja valimiste eel valiks 49% inimesi demokraate ja 43% vabariiklasi.

See näitab selgelt, kuidas kogu tsirkusest on võitjana välja tulnud Valge Maja ja president. Ei maksa aga vabariiklastele kaasa tunda või Obama võidu üle rõõmustada, sest juba detsembris hakkab seesama asi uuesti pihta. Osalt tasuks seejuures näppu vibutada finantsturgude suunas. 16 päeva kestnud valitsussektori seiskumisperioodi jooksul näitasid aktsiaturud vaid üht tõeliselt tugevat kukkumist, mis peaks olema signaal poliitikutele asuda tegudele. Turud paistavad olevat ära harjunud Washingtoni rahvateatriga, kuigi neil on kõige enam mõjujõudu selle teatri lõpetamiseks.