Tõnis Kõiv • 22. november 2013
Jaga lugu:

Haisumure eitamine haiseb

Minu teadmised ja töö keskkonnakomisjoni liikmena on loonud mulle selge veendumuse, et mitme Eesti linna elanike jaoks on reoveepuhastite setteväljakutelt leviv hais tõsine probleem, kirjutab riigikogu liige, reformierakondlane Tõnis Kõiv.

Jälgides aga nädala esimese poole meediakajastust, jääb mulje, et mingit haisuprobleemi ei olegi, on vaid ASi Tallinna Vesi huvid ning nende tellitud advokaadibüroo Sorainen ja PR-firma Powerhouse sõnumid, mis neid huvisid kannavad. 

Reoveesette käitlemisest leviv paha hais häirib inimesi eelkõige Viljandis, Pärnus, Rakveres ja Kohtla-Järvel, aga kaebusi on ka Tallinnas ja Tartus. Üle 90 protsendi Eesti reoveepuhastitest kasutab reoveesette stabiliseerimisel odavaimat lahendust - aeroobset aunkompostimise meetodit ehk avatud platsil sette kuhjamist vaaludesse, segamist tugiainega ning seejärel perioodilist vaalu segamist õhuga. Vaalus peab temperatuur tõusma vähemalt 60 soojakraadini ja püsima sel tasemel kolm päeva, et haigustekitajad häviks ja toodetav kompost oleks ohutu uuesti keskkonda viimiseks. Paha lõhna tekitavate ühendite teke kompostimisprotsessil on vältimatu, nende hulka ning edasist lagundamist saab sobivate tingimuste loomisega vaid mõjutada.

„Ringvaade“ näitas 2011. aasta septembris lugu Viljandist, kus folgi ajaks hais “kinni keeratakse”, et külalised saaksid puhta õhu käes festivalimelu nautida. Leidsin seepeale liitlase koalitsioonipartner Liisa Pakosta (IRL) näol, kes Põhja-Tallinna elanikuna samu muresid jagas. Esitasime ühiselt muudatusettepaneku jäätmeseadusele, et sätestada kompostimisväljaku asukoha piirang tiheasustusega alal. Pärast arutelu keskkonnakomisjonis oli selge, et ärakeelamine ei ole lahendus ja võtsime ettepaneku tagasi.

Eelmisel aastal koostasin keskkonnakomisjonile haisuraporti, mis andis mulle hea võimaluse ennast reovee käitlemise küsimustega sügavamalt kurssi viia. Kevadel esitasime Pakostaga koos juba uued muudatusettepanekud, kuid põrkusime soovile teemat eraldi eelnõuna arutada. Võtsime jällegi ettepanekud tagasi. Seejärel vormistasime eraldi eelnõu, kogusime jaanipäevaks alla allkirjad ja andsime üle.

Kuja vähendamine sunnib aunkompostimist asendama kaasaegse tehnoloogiaga või kasutama füüsilisi tõkkeid haisu levimise takistamiseks. Kõigepealt teevad vee-ettevõtjad muudatusi ja seejärel kuja väheneb. Settekäitluse tehnoloogia uuendused on vajalikud ka komposti kvaliteedi ja sellest tulenevalt tulemusliku taaskasutuse tagamiseks. Tulemuseks on puhas õhk ja arvutuste kohaselt hinnale lisanduv kümmekond senti.

Loodan ka ASi Tallinna Vesi poolsele kogukonnast hoolimisele, metaantankide töö ümberhindamisele ja lihtsa muldvalli rajamisele kompostplatside ümber. 

Vähemalt 60 000 eestimaalast kannatab igal suvel reoveesette käitlemisest tuleneva haisu käes. Tuleb pingutada, et tagada neile haisuvaba ehk väärikas elu ja ega sellele ei saagi hinnasilti külge riputada.

 

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum