• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: seadusemuudatus Linnamäe huvides

    Täna jõuab riigikogus esimesele lugemisele seaduseelnõu, mille seaduseks saamisest oleks otsene kasu suurettevõtja, peamiselt ravimiärimehena tuntud Margus Linnamäel, kellest hiljaaegu sai ka ajalehe Postimees suuromanik.

    Äripäeva hinnangul võib tänases kaaneloos ilmunud fakte omavahel ühendades liigagi kergesti jääda mulje, et tegemist on katsega osta seadust. IRLi liikmele ja annetajale kasuliku eelnõu esitajate hulgas on tema erakonnakaaslased Liisa Pakosta, Siim Kabrits ning ka kaks reformierakondlast, Tõnis Kõiv ja Peep Aru. Loomulikult ei ütle eelnõu esitajad, et esitasid seadusemuudatuste ettepanekud Linnamäe huvisid silmas pidades.Ja on ka võimalik, et vähemasti mõni konkreetsete seadusemuudatuste esitajatest ei mõistagi päris täpselt, milles osaleb. Seadusemuudatuste ettepanekud sünnivad meeskonnatöös ja halvemal juhul ei ole konkreetsete muudatuse esitaja kõigisse detailidesse küllaldaselt süvenenud, st ta ei pruugi teada eelnõu esitamise tegelikke põhjusi. Vähemalt üks muudatuse esitaja tunnistabki, et tugineb spetsialistide arvamusele.
    Riigikogu liikmed tulid appi. Alates maa omandamisest on Linnamäe püüdnud oma ärihuvide realiseerimisele seaduse tuge taha saada. Näiteks pöördus ta ­õiguskantsleri poole. Viimasest polnud aga abi. Nüüd on aga Linnamäe probleemi hakanud lahendama riigikogu liikmed, kes on saanud valmis eelnõu, mis soosib Linnamäe ärihuve. Võibolla on see tõesti kõik üks suur juhus, nagu üritavad tänases Äripäevas jätta muljet Margus Linnamäe ja riigikogu liikmed Tõnis Kõiv ning Liisa-Ly Pakosta. Viimased kinnitavad, et tegutsevad elanike huvides ja neil pole aimugi, et eelnõu üheks suurimaks kasusaajaks on kinnisvara arendav Linnamäe.Samas reedab veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri selgesti plaanitava muudatuse tegeliku sihi: võimaldada kasutada isikutel maad, mille kasutamine on praegu sanitaarkaitsetsooni suuruse tõttu piiratud.Seletuskirjas leidub ka ehedat demagoogiat: kui deklareeritud eesmärk on vähendada halba mõju keskkonnale, siis ei peaks sanitaarkaitsetsooni ju mitte vähendama, vaid hoopis suurendama. Sanitaarkaitsetsooni vähendamine aitaks Linnamäel saada rohkem maad ehitamiseks ja vabastaks ta praegustest piirangutest.
    Muudatust pole vaja. Seadusemuudatusel on tuntav negatiivne mõju nii vee hinnale kui ka keskkonnale, selle kaudu inimeste tervisele. Vee-ettevõtete liit on tähelepanu juhtinud sellele, et Tallinna Veele seadusemuudatusega peale pandavad kohustused sunniksid ettevõtet hinda tõstma, mille maksaks kokkuvõttes kinni vee tarbija. Terviseamet juhib tähelepanu terviseohtudele, mida toob kaasa sanitaarkaitsetsooni vähendamine. Negatiivse hinnangu on muudatused saanud ka linnade liidult ja maaomavalitsuste liidult.
    Margus Linnamäe soov kasutada võimalikult tulusal viisil talle kuuluvat maad on arusaadav. Ent kui on tekkinud vähimgi kahtlus, et üks seaduseelnõu on sündinud ühe ettevõtja huvides, siis tuleb see kahtlus kõrvaldada. Kuna mitmete huvigruppide reaktsioonid kavandatavale muudatusele on negatiivsed, võib järeldada, et seda eelnõu polegi vaja ja mõistlik oleks see riigikogu prügikasti visata.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Naftaturgu suunab 61aastase inseneri käsi
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Heiki Einpaul: kõige kõvema kisaga pole alati kõige suurem probleem
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Endised kolleegid läksid Ukraina hanke pärast kaklema
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.