Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Siin haiseb enamat kui reovesi
Ettevõtja Margus Linnamäe huve kaitsev seaduseelnõu läbis teisipäevase riigikogu täiskogu istungi esimese lugemise mängleva kergusega, kirjutab Eesti Vee-Ettevõtete Liidu juhatuse esimees Hans Liibek.
Mõningad riigikogu liikmed on kirjutanud seaduseelnõu, millega nähakse haisuprobleemi lahendamiseks ette reoveepuhasteid ümbritsevate ohualade kahekordne vähendamine. ÄP kirjutas 19.11, et ainsana saab sellest eelnõust kasu ärimees Margus Linnamäele kuuluv ettevõte, millele kuulub Paljassaare poolsaarel ASi Tallinna Vesi reoveepuhastusjaama külje all 50 hektari suurune maatükk, kuhu on plaanis rajada uus linnaosa.
Kõik Eesti vee-ettevõtjad on nõus, et haisuprobleem on olemas, eriti suvisel perioodil, ning et sellega tuleb tegeleda. Kuid keskkonnainspektsiooni statistika kohaselt on viimase 4,5 aasta jooksul kogu Eesti peale kokku esitatud vaid kaheksa kaebust, mis seotud reoveepuhastist tuleva haisu kahtlusega. Pole aga selge, kas need kaebused puudutasid haisu levikut kuja piirides või sellest väljapool.
Kaheksa kaebust versus 85% Eesti elanike (ühisveevärkide klientide osakaal) hüppeliselt kasvavad igakuised veearved? Kannatajate poolele tuleb kanda ka kõik need, kes tulevikus senises sanitaartsoonis elama hakkavad, sest see pole ohutu – reovees leidub haigustekitajaid (kolibakter, salmonella, A-hepatiit). Kui mingi bakteri peaks hakkama epideemiliselt levima, jõuaks see kõhulahtisuse, oksendamise jm säärase tagajärjel reoveepuhastitesse ning kui kuja nende ümber saab olema pea olematu, on tagajärjed väga tõsised.
Terviseamet viitas oma analüüsis veel mitmele kujade vähendamisest tingitud ohule, kuid riigikogu heitis terviseameti arvamuse kõrvale. Samuti nagu ta heitis kõrvale õigusliku analüüsi, mis ütleb selgelt: selline ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse riive ei ole põhiseadusega kooskõlas. Ka ei vaevunud riigikogu vastust leidma peamisele küsimusele: miks on vaja vähendada kuja ning miks ei või konkreetsele vee-ettevõttele panna kohustust haisuprobleem selleks ja selleks kuupäevaks likvideerida?
Minu teada ei näe ükski vee-ettevõtja ühtki põhjust, miks kuja on vaja vähendada. Ei näe neid põhjuseid ka terviseamet, linnade liit ja maaomavalitsuste liit. Küll aga näevad kõik hulgaliselt põhjuseid, miks seda mitte teha. Nimetagem vaid peamised – suurenev keskkonnareostuse oht, suurenev oht inimeste tervisele, suurenevad vee-arved. Kas tõesti kaaluvad ühe mehe ärihuvid selle kõik üles?
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.