• OMX Baltic0,17%300,51
  • OMX Riga−0,25%890,75
  • OMX Tallinn−0,15%2 065,58
  • OMX Vilnius0,3%1 206,03
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,13%8 834,43
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,23
  • OMX Baltic0,17%300,51
  • OMX Riga−0,25%890,75
  • OMX Tallinn−0,15%2 065,58
  • OMX Vilnius0,3%1 206,03
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,13%8 834,43
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,23
  • 13.02.14, 06:21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksud vägivallast vabaks

Maksud on praegu olemuselt vägivaldne kohustus, kuna nende mittemaksmine lõpeb varem või hiljem karistusega. Edu saavutamiseks tuleks Eestis sisse seada ühisrahastuse põhimõtteil toimiv vägivallavaba maksusüsteem, teeb ettepaneku Danske Capitali riskijuht Ivo Karindi.
Erasektori eesmärk on olla oma tegevusega kasulik ülejäänud ühiskonnale, et sissetulekut teenida ning end teostada. Avaliku sektori olemasoluks ei ole sellised eeltingimused vajalikud, kuna tema kasutuses on maksuseadused ja -vägivald, mille kaudu oma tarbeks erasektorilt tema töö vilju ära võtta. Selline erinevus õiguste ja kohustuste vahel tekitab ühiskonnas lõhe avaliku- ja erasektori vahel. 
Heategevusest ja kultuuri edendamisest kuni aktsiaosalusega ettevõtluseni ulatuv ühisrahastus tõestab üha selgemalt, et ühiskonnale ja selle arengule vajalikud head ideed leiavad piisava info korral rahastuse ka ilma vägivalda rakendamata. Ühisrahastus põhineb iga inimese soovil enda ja ümbritseva keskkonna heaolu tõsta ning selle nimel midagi ära teha. Ühisrahastuse projektide hulgas leiab tihti näiteid avaliku sektori funktsioonide täitmisest erasektori põhimõtete alusel. Vabatahtlikult.
Väide, et Eesti vägivallal põhinev maksusüsteem on ideaalne ja alternatiivitu, on vale. Kas või Hooandja portaal on üks rahumeelselt toimivate alternatiivide näidetest. On vaja vaid alternatiividele silmad avada ning neid rakendada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui muutused ei tule võimukandjate poolt, siis tulevad need rohujuure tasandilt. Pilvetehnoloogiate, krüptograafia ja digitaalse raha kiire arengu tõttu ei ole enam kaugel ajad, kui ettevõtted saavad toimida füüsilisi aadresse omamata ja ametlikke panganduskanaleid kasutamata. Info saab peagi hajutada krüpteeritult ülemaailmsesse pilve nii, et asukohapõhiselt kehtivate seaduste ja regulatsioonide kontseptsioon kaob. Maksude täpne kogumine vägivallameetodite abil ei ole sellise tehnoloogia olemasolul enam võimalik.
Selles valguses peaksid riiklikud struktuurid olema äärmiselt huvitatud ajaga kaasas käimisest ning sisse viima sellised maksusüsteemid, mis ei põhineks mitte kontrollil ja vägivallal, vaid ühiskonnaliikmete loomulikul soovil oma elukvaliteedi tõstmise nimel jõupingutusi teha.
Kui ühisrahastus toimib kultuuri edendamiseks, siis on võimalik sisse seada sarnastel alustel rahastamise põhimõtted ka teiste traditsiooniliselt riiklike teenuste jaoks nagu teede ehitamine ja korrashoid, meditsiin, haridus. Demokraatia 2.0 tingimustes, kui on garanteeritud kogu ühiskonna täielik informeeritus ning selle juhtimise läbipaistvus, on selline vägivallavaba maksusüsteem loomulik.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 19 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele