Samm stabiilsema rahanduse suunas

Riigieelarve seaduse eelnõu oli ilmselgelt tähtsaim eelnõu, mida riigikogu saalis viimaste kuude jooksul arutati. Uue riigieelarve seaduse vastuvõtmine 19. veebruaril on vundament usaldusväärsema rahanduse suunas liikumisel ja aluse loomine tulevaste kriiside ärahoidmiseks, kirjutab riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond).

Möödunud majandus-, finants- ja võlakriisi õppetunnid on toonud kaasa vajaduse muuta kehtivat reeglistikku. Euroliidu viimasel kolmel aastal kokkulepitud uuendused ja regulatsioonid on pretsedenditud, kokku on lepitud selged eeskirjad liikmesriikide eelarvepoliitikate paremaks koordineerimiseks, korrapärased järelmeetmed ja kiired sanktsioonid eelarvereeglite rikkumise korral.

Suundamäärav muutus oli Euroopa Ülemkogu poolt kokkulepitud ja meilgi riigikogus kinnitatud fiskaallepe, samuti eelarveraamistiku direktiivi kinnitamine.

Fiskaallepingust tulenevalt kinnitas riigikogu nüüd tasakaalus eelarve koostamise nõude eelarveseaduses, samuti sätestasime valitsusele kohustuse esitada ettepanekud eelarvepositsiooni parandamiseks, juhul kui sellest tasakaalunõudest kõrvale kaldutakse. Kui tekib struktuurne puudujääk, tuleb rakendada eelarvepositsiooni parandavad meetmed ning korrigeerida puudujääk järgmistel aastatel valitsussektori eelarvetes sama suures ulatuses eelarve ülejäägiga.

Uue riigieelarve seaduse eesmärk on seega säilitada ja kindlustada majanduse ja rahanduse stabiilsust, et toetada majanduskasvu ja ühiskonna arengut tervikuna.

Autor: Peep Talimaa, Aivar Sõerd