Lisame finantsharidust kõigile

Finantsasutustel võiks olla tungivalt soovituslik juhatada inimene näiteks finantsinspektsiooni heakskiidu saanud materjalidega tutvuma. Moodle´i keskkonnas oleks võimalik luua läbi riigiportaali ligipääsetavad tasuta kursused, mille lõpus saab oma teadmisi ka proovile panna. Sellega viime Eesti elanike finantskäitumise maailma parimate sekka.

Kriisile järgnenud aastatel on Eesti elanike finantsvarade netomaht kasvanud – oleme vähem laenu võtnud ja rohkem säästnud. Samas kõnelevad eri uuringute käigus kogutud andmed meie finantskirjaoskuse ning -käitumise küllaltki kesisest tasemest.

Näiteks saab kõigest 70% elanikest hakkama lihtintressi ning 40% liitintressi arvutamisega. Protsentarvutuse oskuse puudumine muudab ka kõige parema tahtmise korral pikaajalise planeerimise keeruliseks, kusjuures pikaajalisi plaane teebki vaid 14% elanikest. Vaid 55% elanikest säästab ning 30% ei suudaks peamise sissetulekuallika kaotamise korral elamiskulusid katta isegi ühe kuu jagu. Intresse teenib vaid 37% sääste omavatest inimestest ning investeerimisel ei ole lausa 82% vastanutest nõus võtma riske. Ühtlasi on vähemalt 45 000 elanikku kiirlaenude tõttu võlalõksus, levima on hakanud „võlavabastusturism“ välismaale pagemise näol ja näha on ka mustalt töötamise kasvu.