Kohtuotsuses olgu nimed, mitte initsiaalid

Toimetuse hinnangul varjab samm avalikkuse eest tähtsat infot ja pole seega ­õigustatud. Parlament ei tohi eelnõuga nõustuda – kurjategijate õiguste kaitsmise nimel ei tohi loobuda avalikustamisest.

Pealegi võib kavandatav muudatus olla vastuolus põhiseadusega, kus seisab, et kohtuotsused on avalikud, välja arvatud erandjuhtudel. Kohtuotsuste avaldamine hõlmab ka süüdimõistetute nimesid.

Raha eest ikka saab. Tõsi küll, justiitsministeerium on öelnud, et muudatus puudutab ­ainult jõustunud kohtulahendi avalikustamist arvutivõrgus.Kui on tarvis, saab konkreetse isiku kehtivate karistuste kohta teha päringu karistusregistrisse. See on aga tasuline teenus, iga päring maksab 4 eurot. Kas riik soovib tõesti avalikku infot maksustades raha teenida?

Veel hämmastavam on ministeeriumi selgitus, et eelnõu muudab ametnike töö kergemaks. Karistusandmete kustumise tähtaja saabumisel peab kohus kõik tehtud otsused üle vaatama ja isikuandmetest puhastama  – see on üpris mahukas töö. Niisiis võikski nimed juba kohe kinni katta!

Vaevalt küll see nimede kustutamine ametiisikutel oma rahast ja vabast ajast käib. Kui selleks tööks on maksuraha olemas, pole rahalist põhjust praegust korda muuta.

Kurjategijate nimed peaksid olema avalikud, sest see suurendab majanduse läbipaistvust ja on abiks ettevõtjatele. Tänapäeval ei tehta enam ühtegi tehingut või kokkulepet ilma vastaspoole tausta uurimata. Kindlasti on see aidanud ära hoida palju pettusi ja alt­minekuid.

Kui ministeerium asendab kurjategijate nimed initsiaalidega, on see ettevõtjatele karuteene.  See muudab kurikaelte tegutsemise märksa lihtsamaks ja suurendab potentsiaalsete ohvrite arvu.

Varjamine oleks tühi töö. Kurjategijate nimede kinnikatmine oleks lõppeks ikkagi kasutu töö. Eesti on nii väike ja läbipõimunud ühiskond, et kui on kange tahtmine kaevata, leiab inimese üles ka initsiaalide tagant – eriti tänapäevase sotsiaalmeedia tingimustes. Küllap on sellest teadlikud ka eelnõu väljatöötajad.

Nimede kinnikatmine muudaks ajakirjanike töö märksa keerulisemaks, ent just reporterid vahendavad asjakohast teavet avalikkusele. Eesti ajalehtede liit juba väljendas eelnõu sutes rahulolematust, sest see riivab avalikkuse huve ja muudab uuriva ajakirjanduse töö aeganõudvaks – kiiresti on vaja kontrollida vahel lausa sadu nimesid. Paljud parimad uuriva ajakirjanduse lood on aga sündinud tänu hästi kättesaadavale avalikule infole.

Andmete salastamine suurendaks kõikvõimaliku infomüra, ilmselt tekiks palju spekulatsioone ja valejäreldusi, mida peavad hiljem klaarima kohtud ise.Tekib kahtlus, et eelnõu salastamispunkt on jälle üks katse tõmmata kokku avaliku teabe hulka.

Mõttele tuleb kiirelt rist peale tõmmata, samamoodi nagu laitis avalikkus kiiresti maha hiljutise uitmõtte salastada riigikogu komisjonide koosolekute materjalid.

Autor: 1185-aripaev