• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,17%39 694,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,17%39 694,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • 10.04.14, 10:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rusikareegel jääb ebatäpseks

Äripäeva 8. aprilli juhtkirjas toodud nn rusikareeglil põhinev väide, et Eesti majanduse reaalkasvu langetamine kahe protsendini vähendab tulusid hinnanguliselt 100 miljonit eurot, jääb läbiarvutatud ja reaalseid mõjusid arvestavast tulemusest üpris kaugele, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu.
Rahandusministeerium hindab oma prognoosis alati ka majanduskeskkonna muutuse mõju riigieelarve tulude laekumistele. Kevadise majandusprognoosi järgi võib eeldada, et võrreldes 2014. aasta eelarves arvestatuga on võimalik maksutulu koguda ligikaudu 32 mln eurot vähem. Kui prognoos oleks arvestanud ka riigieelarves sisalduvate nn firmaautode käibemaksu muudatuste ja käibemaksu lisadeklaratsiooni jõustumisega, oleks laekumised eelarves planeeritud mahtu veidi isegi ületanud.
Majanduse reaalkasv ei ole kindlasti indikaator, mille alusel vähemalt lühiajalisi järeldusi teha. Möödunud aasta SKP reaalkasvuks kujunes 0,8%, hinnatõusu arvestav majanduse nominaalkasv ulatus ootuspärase 5,9%ni ning maksulaekumised kasvasid seejuures tervelt 6,9%. Riigirahanduse arenguid analüüsides tasub liigseid lihtsustusi vältida ja SKP asemel jälgida hoopis keskmise palga, hõive ja tarbimise trende. Vastused küsimustele leiab üldjuhul prognoosi seletuskirja sirvides.
Valitsussektori nominaalne eelarve on tõepoolest veel puudujäägis ning selle finantseerimiseks kasutakse keskvalitsuse tasandil reserve. Likviidsete finantsvarade maht ulatub sellele vaatamata selle aasta lõpuks 1,6 miljardi euroni ehk 8,3 protsendini SKPst.

Artikkel jätkub pärast reklaami

 
Autor: Sven Kirsipuu, Vilja Kiisler

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele