Rusikareegel jääb ebatäpseks

Äripäeva 8. aprilli juhtkirjas toodud nn rusikareeglil põhinev väide, et Eesti majanduse reaalkasvu langetamine kahe protsendini vähendab tulusid hinnanguliselt 100 miljonit eurot, jääb läbiarvutatud ja reaalseid mõjusid arvestavast tulemusest üpris kaugele, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu.

Rahandusministeerium hindab oma prognoosis alati ka majanduskeskkonna muutuse mõju riigieelarve tulude laekumistele. Kevadise majandusprognoosi järgi võib eeldada, et võrreldes 2014. aasta eelarves arvestatuga on võimalik maksutulu koguda ligikaudu 32 mln eurot vähem. Kui prognoos oleks arvestanud ka riigieelarves sisalduvate nn firmaautode käibemaksu muudatuste ja käibemaksu lisadeklaratsiooni jõustumisega, oleks laekumised eelarves planeeritud mahtu veidi isegi ületanud.

Majanduse reaalkasv ei ole kindlasti indikaator, mille alusel vähemalt lühiajalisi järeldusi teha. Möödunud aasta SKP reaalkasvuks kujunes 0,8%, hinnatõusu arvestav majanduse nominaalkasv ulatus ootuspärase 5,9%ni ning maksulaekumised kasvasid seejuures tervelt 6,9%. Riigirahanduse arenguid analüüsides tasub liigseid lihtsustusi vältida ja SKP asemel jälgida hoopis keskmise palga, hõive ja tarbimise trende. Vastused küsimustele leiab üldjuhul prognoosi seletuskirja sirvides.

Valitsussektori nominaalne eelarve on tõepoolest veel puudujäägis ning selle finantseerimiseks kasutakse keskvalitsuse tasandil reserve. Likviidsete finantsvarade maht ulatub sellele vaatamata selle aasta lõpuks 1,6 miljardi euroni ehk 8,3 protsendini SKPst.

Autor: Sven Kirsipuu, Vilja Kiisler