Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naastrehvimaks näib linnavalitsuse PR-trikk

    Aeg-ajalt tuleb Tallinna linnavalitsus välja ideega hakata piirama pealinnas naastrehvide kasutamist. See idee kaob aga linnajuhtide peadest kahjuks sama kiiresti, kui sulab kevadine lumi.

    Olen naastrehvide kasutamise vähendamist toetanud ning viimase tosina aasta jooksul sellest ka mõnel korral kirjutanud. Kahjuks ei saa ma aga Tallinna linnavalitsuse vastavatesse ettepanekutesse suhtuda tõsiselt.
    Viimati kirjutasin sel teemal 2008. aasta kevadel. Siis tuli naastrehvide keelustamise ideega avalikkuse ette tollane Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš. Ta kordas oma ettepanekut ka sama aasta sügisel. Pärast seda see idee aga unustati. Ka seekordne Tallinna linna ettepanek on surnult sündinud.
    Naastrehvide teema tõstatamine näib linnavalitsuse PR-võttena, mille eesmärk on viia meedia fookusest mõni kriitilisem ja olulisem teema. Ma ei usu, et linnajuhid tegelikult soovivad naastrehvide kasutamist vähendada.
    Linnavalitsuse ajalehe Pealinn vahendusel saime eelmisel nädalal teada, et Tallinn kavatseb teha riigile ettepaneku kehtestada kohaliku maksuna naastrehvimaks ning pikemas perspektiivis soovitakse naastrehvide kasutamine linna territooriumil üldse ära keelata. "Maks võiks tulla 3-5 aasta jooksul ja seda tasutakse naastrehvi ostmisel," ütles Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.
    Naastrehvi täiendav maksustamine kohaliku maksuna on absurdne. Kuidas teha vahet rehviostjate vahel? Kas sunnime kaupmehi küsima ostjalt elukohatõendit? Või kui maksustame täiendavalt ainult Tallinnas rehvimüügiga tegelevad ettevõtjad, siis kuidas keelata pealinna autoomanikul osta naastrehve Viimsist või Keilast.
    Sama jabur tundub ka Tallinnas naastrehvide kasutamise keelustamise idee. Eesti on liiga väike taoliste piirangute jaoks.
    Arvan, et linna ettepanek on tehtud teadlikult provokatiivne, et see leiaks meedias rohkelt tähelepanu. Kui naastrehvide kasutamise vähendamise soov oleks tõsine, siis ei üritataks seda teha kohaliku maksu või ühe omavalitsuse piires naastude kasutamise keelamisega. On palju paremaid võimalusi lamellrehvide kasutamise populariseerimiseks. Piitsa asemel võiks kasutada präänikut.
    Pakun linnajuhtidele kolm lihtsalt teostatavat ning omavahel haakuvat ideed lamellrehvide kasutajate arvu kasvatamiseks.
    Esiteks, linnavalitsus võiks varasügisel talverehvide soetamise eel korraldada igal aastal lamellrehvide kasutamist ärgitava kampaania. Raha leidmine taolise teavituse tegemiseks ei ole keeruline. Tuleb loobuda valimiseelsetest Keskerakonna värvides toimuvatest munitsipaalkampaaniatest ja kulutada see raha mõistlikumalt. On fakt, et naastrehvid lõhuvad linnatänavaid, ja kui linn suudaks oma kampaaniaga mõjutada osasid sõidukiomanikke lamellrehve eelistama, siis poleks tegemist mahavisatud rahaga.
    Teiseks, sellise kampaania korraldamine eeldab ka linnavalitsuses meelemuutust ehk kõigil linnaasutuste autodel tuleks hakata kasutama lamellrehve.
    Kolmandaks, selleks, et kampaania leiaks suurema kõlapinna ning autoomanikes tekiks lamellrehvide kasutamise vastu huvi, tuleb pakkuda välja mõni präänik. Näiteks võiks lamellrehvide kasutajatele olla Tallinna tasulise parkimise piirkonnas auto parkimine teatud aja tasuta või siis märkimisväärselt soodsam.
    Teehoiule tuleb kasuks, kui naastrehvide kasutajate arv Eestis väheneb ja Tallinn võiks olla just see piirkond, kus lamellrehvide kasutajate hulk kõige kiiremini kasvab. Vale on aga üritada seda saavutada uue kohaliku maksu kehtestamisega või pealinnas naastrehvide keelustamisega. Linnal on meeldivamaid mõjutusvahendeid, kuid millegipärast neid ei soovita kasutada. Põhjus on tõenäoliselt selles, et tegelikult naastrehvide kasutamine linnajuhte ei häiri.
    Naastrehvide keelustamine või täiendav maksustamine on vähemalt viimase kaheksa aasta jooksul olnud linnajuhtidele üks valveteemadest, millega kevadel avalikkuse ette ilmuda ja üritada naastrehvide kasutajad linnatänavate lagunemises süüdlaseks teha.
    Tekst oli teisipäeval, 8. aprillil eetris Vikerraadios päevakommentaarina (toim)
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
S&P 500 ja Nasdaq jätkasid allamäge veeremist
USA peamistest aktsiaindeksitest kerkis neljapäeval ainuüksi Dow Jonesi tööstuskeskmine; S&P 500 ja Nasdaqi liitindeks jätkasid eelmisel nädalal alanud langust.
USA peamistest aktsiaindeksitest kerkis neljapäeval ainuüksi Dow Jonesi tööstuskeskmine; S&P 500 ja Nasdaqi liitindeks jätkasid eelmisel nädalal alanud langust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Everaus rajab Rae valda uue elukvartali
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.