Tallinnal plaanis  naastrehvimaks

Majandus- ja taristuministeerium ei soovinud oma seisukohta linna ettepaneku kohta avaldada. Varasemast on teada, et ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv maanteeamet ei poolda naastrehvide keelamist seni, kuni Eesti riigiteedel on ka ilma naastrehvideta ohutu sõita. Naastrehvimaksu osas maanteeamet oma arvamust avaldada ei soovinud.

Üks põhjus, miks naastrehvide tekitatud kahju just nüüd päevakorda kerkis, on selle aasta erakordselt lumevaene ja soe talv, mis tõi naastrehvide laastamistöö tagajärjed tänavatel eriti selgelt nähtavale. Taivo Rüütelmaa tõi näiteks Kaarli puiestee, kus möödunud sügisel pandi maha kallis termoplastmärgistus. Arvestuse järgi pidanuks see püsima kolm aastat, kuid juba sel kevadel pole märgistusest midagi järel.

"See on põhiliselt naastrehvide töö," nentis ta. "Väga kallist termoplastmärgistusest on saanud peen tolm, mida me sisse hingame ja mis on kindlasti ka väga mürgine," lisas Rüütelmaa.

Kui palju naastrehvid rahalises mõttes Tallinna tänavatele kahju tekitavad, on raske täpselt öelda, sest asjakohaseid uuringuid pole tehtud. Teada on aga see, et naastrehvide lõhutud teekatte hooldusremont freesimis- ja asfalteerimismeetodil maksab keskmiselt 24 eurot ruutmeeter ja iga remondiks vajalik euro tuleb võtta sellest kaheksast miljonist, mis Tallinna 2014. aasta linnaeelarves on ette näinud tänavate hooldusremondiks.

Lisaks tuleb taastada kas tavaline teemärgistus või termoplastmärgistus. Viimati nimetatu maksab 14 eurot ruutmeeter ja on umbes neli korda tavalisest märgistusest kallim, teatas linnavalitsus.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on naastrehvide kahjulikku mõju uuritud põhjalikumalt Soomes. "Sealsed uuringud näitavad, et saja kilomeetri läbimisel rebib naastrehvidega sõiduauto teekatte pinnalt 2,2-3,5 kg mineraalmaterjali ja sideaine osakesi, ning liiklussagedustel tuhat autot ööpäevas muutuvad kulumisroopad iga aastaga 3-4 mm sügavamaks," rääkis ta.

"Juba 2-3 aastaga võivad nii kiire kulumise korral tekkida teekattesse sedavõrd sügavad pikisuunalised kulumisjäljed, et asfalti tuleb lappima hakata või paigaldada üldse uus kattekiht. Uurimuse põhjal võib väita, et naastrehvidega sõites kulub teekate mitu korda kiiremini, ja märja teekatte puhul on kulumine veel 3-5 korda kiirem," selgitas Klandorf.