• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tugev juht käsitab ametiühingut partnerina

    Ametiühingu käsitlemine ettevõtja vaenlasena võib viimasele maksta raha ja maine. Vältida tuleks ka libatarku juriste, kes teenivad suhete rikkumise pealt ja põhjustavad ettearvatust suurema kahju, kirjutab ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.

    Äripäev kirjutas Talleggi juhtumi näitel, et ametiühingu tugevus on signaal ettevõtte juhi nõrkusest. Kuigi mitmel konkreetsel juhul võiks selline väide tõele vastata, on tegelikult tegu liialdatud üldistusega. Eestis tegutsevad üpris paljude ettevõtete ja asutuste juures tugevad ametiühingud ja koostöö ettevõtte juhiga sujub. Transpordisektoris on selline Sebe, logistikas Eesti Post, tervishoius kõik suuremad haiglad.
    Kuidas vältida vigu? Eestis käibib ametiühingute nõrkuse müüt, mis annab tööandjatele eksitava pildi reaalsusest. Meil on mitu maailmatasemel haruametiühingut, mille töömeetodid ei erine Saksa või Skandinaavia ühingute omadest. Selliseid tuleb aina juurde. Olles uinutatud jutust, et Eestis ametiühinguid ei ole, on kohtumine toimiva ühinguga tööandjale üllatus. Reaktsioon pole sageli adekvaatsete killast.
    Liigagi tihti valitakse vastutöötamise taktika frontaalse vastandumise ja õigusvastase agressiivsusega või lastakse mõnel juurabürool endale müüa venitamistaktika teenus. Nõrga ühingu puhul oleksid need käitumisviisid ebaeetilised, kuid tehniliselt toimiks mõnda aega. Ametiühingute keskliit ei poolda nõrkade katsete tegemist tööandjate suunal. Enamasti on kõik sündivad ühingud läbirääkimiste alustamise hetkel juba piisava jõuvaruga.
    Järelikult on ettevõtjatel otstarbekas riskantsed meetodid unustada ja alustada kohe pikaajaliste tulusate suhete ülesehitamist. See ei hõlma advokaadi saatmist läbirääkimistele enda asemel. See taktika toob lähiajal kaasa palju väljaastumisi.
    Ettevaatust ülbitsemisega. Tugevate juhtide stiil on ühinenud töötajaid mitte karta ja käsitleda neid tõhusate partneritena, kes oskavad anda ärile lisaväärtust. Tugev juht loob usaldusisiku ja haruliidu juhtkonnaga enamasti isiklikult hea kontakti ja suhtub tõsiselt signaalidesse, mida need talle annavad. Suuremates, mitme juhtimistasandiga ettevõtteis on sellest eriti palju kasu, sest hierarhilisel infopüramiidil kipub olema probleeme kinni mätsiv kõrvalmõju ja tippjuhtidel võivad paljud olulised arengud märkamata jääda.
    Kindlasti ei tasu aga viljeleda sotside valimiskampaania autori Marek Reinaasa stiili. Laiamine, nagu poleks Eestis enam tööd tegevaid inimesi ja töötaja märkamisele suunatud läänelikud pühad oleks minevik, on üheksakümnendate ülbe lähenemine, mis meenutab toonaseid pöetud soenguid ja ärritab asjatult päris paljusid. Kinnitan Marekile omast kogemusest, et enamik Eesti ettevõtjaid on sellest arengufaasist edasi liikunud.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Balti börsid taastuvad täna eilsest langusest
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Kuidas me 505 euroga teenisime 14 333 eurot?
Neliteist tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot genereeritud 505-eurose investeeringuga. Sellise konto puhul on tulu/kulu suhe 28-kordne ehk kui klient investeerib 1 euro, teenib ta tagasi 28 €.
Neliteist tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot genereeritud 505-eurose investeeringuga. Sellise konto puhul on tulu/kulu suhe 28-kordne ehk kui klient investeerib 1 euro, teenib ta tagasi 28 €.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.