Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pereettevõtlus majanduse veduriks

    Eestil ettevõtlust hoiavad üleval kodumaised firmad ja vedavat rolli peaksid kandma pereettevõtted, kirjutab Ideal OÜ omanik ja Eesti Pereettevõtjate Liidu president Urmas Isok.

    Väikesel Eestil on keeruline konkureerida välisinvesteeringute saamisel. Meie ettevõtlust hoiavad üleval siiski kodumaised firmad ning vedavat rolli peaksid kandma pereettevõtted.
    Eestil oma 1,3 miljoni elanikuga ei tasu liialt lootma jääda välisinvesteeringutele. Kui midagi tuleb, on muidugi tore. Me peame ikka ise oma maal peremehed olema ning mitte ootama, et välismaalased meile töökohti tulevad looma. Väliskapital ujub sinna, kus tingimused paremad. Sageli viiakse ka tulud välja ning meile jääb üksnes tööjõu pakkumise roll.
    Kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted on selles mõttes oluliselt stabiilsemad. Eriti väärtuslikud on eksportivad ettevõtted nii toodangu, teenuste kui ka välisfiliaalide osas. Suure osa kohalikest ettevõtetest moodustavad seejuures pereettevõtted, ehkki me igapäevaselt võib-olla ei määratle neid nii. Laias laastus peaksid aga just pereettevõtted olema meie majanduse ja ettevõtluskeskkonna veduriks.
    Pereettevõtlus eristub ülejäänud ettevõtlusest seeläbi, et firma omanike ring on piiratud perekonnaga. Sageli on esimeses ringis omanikuks perepea üksi või siis koos abikaasa, venna, õe või lastega. Siiski, mida selgem ja väiksem on omanike arv ettevõtte alustades, seda parem. Pereettevõtte juhiks on tavaliselt jälle perepea või hiljem mõni pereliige. Samuti kuuluvad pere liikmed juhatuse ja/või nõukogu koosseisu.
    Pereettevõtteid iseloomustab ka asjaolu, et firma huvid ja käekäik seatakse enamasti oma perekonna hüvedest ettepoole. Firmas töötavad perekonna liikmed peavad oluliselt rohkem panustama, töötama ja olema kompetentsemad kui n-ö tavatöötajad. Ühtlasi ollakse valmis kannatama lühiajalist kitsikust, tegema ületunde ja tööd vähendatud tasu eest, selleks et ettevõtte käivitusperioodi või rasket hetke üle elada. Perefirmad ei anna kergelt alla ja tajuvad üheselt, et jagada saab üksnes seda, mida teenid. Ning sedagi üpris konservatiivselt, sest majandus on tsükliline ja halbadeks aegadeks on vaja reserve.
    Enamasti on perefirmad oma peremehe nägu ning vastutus on väga ühene. Ettevõtted on mobiilsed, paindlikud ja võimelised langetama kiireid otsuseid, kusjuures otsused on valdavalt ratsionaalsed.
    Teisalt peitub omaniku ja tegevjuhi rolli ühitavas mudelis omajagu ohte. Näiteks võib omanik olla firmas ühtlasi kõiketeadev ja -oskav spetsialist, mis vähendab alluvate motivatsiooni ega sunni neid pingutama, sest omanik teeb sageli nende töö ära. Ettevõtte arengut pärsib seegi, kui omanikust tegevjuht jääb nn väiksele tasandile, kust ta kunagi alustas. Ta ei suuda suurelt mõelda ega arenguga kaasas käia. Omanikust tegevjuhti on ühtlasi keeruline välja vahetada tema ebakompetentsuse korral.
    Probleeme võib tekkida ka siis, kui omanikust perepea ei suuda tegevjuhtimist õigel ajal üle anda, sest ta „ei leia“ sobivat kandidaati. Perefirma puhul on ju oluline ettevõtte pikk visioon ning võimalus äri järeltulijate kaudu põlvest põlve edasi viia. Tuleb aga rõhutada just sõna „võimalus“, sest sageli on Eestiski nii, et firmat polegi erinevatel põhjustel kellelegi üle anda. Pereettevõtlusega meist märksa kauem kokku puutunud soomlased ütlevad, et perefirma üleandmist valmistatakse ette keskmiselt 15 aastat ning seda protsessi alustatakse tavaliselt juba 15aastaste laste puhul, tegelikult isegi varem. Paraku kinnitab ülemaailmne kogemus, et koguni umbes 70 protsendil juhtudel ei õnnestugi äri üle anda. Tagasihoidlikult öeldes on siin palju arenguruumi.
    Üks oluline nüanss pereettevõtete puhul ongi see, et lapsed on juba varasest noorusest ettevõtmisse kaasatud. See on aga eelkõige kasvatus ja võimaluste andmine ettevõtlusega tegeleda, aga mitte nende elu ära elamine. Tegelikkus on selline, et lapsed valivad sageli vanemate eriala ning seejuures pole vahet, kas tegemist on muusikute, kunstnike, sportlaste, ettevõtjate või kellega iganes. Samas ei pruugi laste ettevõtjaks hakkamine veel tähendada, et soovitakse üle võtta ka oma perefirma. Küll aga edendab see kindlasti meie ettevõtluskeskkonda tervikuna.
    Pereettevõtlust - nii nagu ka ettevõtlust tervikuna - ei ole kunagi liialt palju. Kui seda liialt palju saab, siis leiavad ettevõtlikumad uusi väljundeid uute toodete, turgude jms osas. Soome keeles on ettevõtja „üritaja“. Positiivne on see, kui inimene proovib midagi teha. Pühendub eesmärgile, lükates kõrvale takistused ja kalkuleerides riske. Jah, paraku kõik üritused ei õnnestu, kuid kõige enam ebaõnnestub see, kes kunagi ei proovi riskida.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.