Sanktsioonide makromajanduslikku mõju ehk SKP langust rahaliselt ja/või protsentuaalselt on hea statistiliselt välja arvutada, kuid nende arvutuste paikapidavust kinnitab lähitulevik. Ära kiputakse unustama, et sanktsioonidel on nii otsene kui kaudne mõju ja just kaudne mõju lisab tumedaid toone.
Töötus hakkab suurenema. Poliitilised majandussanktsioonid on järsud ja mõjuvad kohe, st pole võimalik majandussuhteid järk-järgult mõistliku aja jooksul ümber kujundada. See muudab turuosaliste seisu võrreldes 2008. aasta majanduskriisiga raskemaks. Müügivõimaluste kadumine sanktsioneeritud turgudel tähendab vastavalt vähema tooraine hankimist ja võib mõjutada ettevõtete töörütmi. Prognoosin, et sarnaselt Soome Valio otsusega saata töötajad osalisele sundpuhkusele peavad ka meie ettevõtjad tegema analoogseid otsuseid. See aga tähendab, et Eestit võib oodata mõõdukas töötuse kasv.
Alternatiividele peame mõtlema nii riigi, ettevõtluskogukonna kui ka iga leibkonna tasandil. 2008. aasta kriisis rõhutasin ettevõtjatele kulunud tõde: Cash is the King. Mida selles kontekstis on vaja tõlkida: „Kindlusta positiivne rahavoog ja/või piisav rahavaru.“ Praegu kehtib sama põhimõte. Uute võimaluste otsimisel ei tohi kõike ühele kaardile panna ning selleks, et anda endale, firmale või riigile aega muutuda ja reorganiseeruda, on vaja rahavoogude juhtimisele pöörata teravdatud tähelepanu.
Kriisides nõrgeneb kaupade ja teenuste eest tasumise distsipliin, täna tuleb eriti järjepidev olla rahade laekumise osas idapartneritelt. Muutused nõuavad ettevõtjalt operatiivseid otsuseid laovarude hoidmisel ehk raha keeli tõlgitult: liigsete varude alla raha „külmutamine“ mõjub rahavoogudele negatiivselt. Ka kujunenud toodete/teenuste hindades tuleb teha kiireid muudatusi, sest tänaste hindadega tooted ei ole keskpikas perspektiivis jätkusuutlikud. Vajadusel tuleb kasutada ka tööjõukulude ajutist vähendamist, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus.
Eestis tegutsevate pankade tunnustuseks tuleb öelda, et ka 2008. aasta kriisi ajal toimus klientide teenindamine häireteta. Prognoosin jätkusuutlikku ja stabiilset pangandust ka tekkinud kriisis.
Ettevõtja ei peaks riigile lootma. Iga ettevõtja ja leibkond peab oma äri ning sissetuleku riskistsenaariumid ise läbi mängima ning eriti nn sanktsioneeritud toodete turul tuleb tegutseda kiiresti, sest otsuste ajaline venimine on vaenlane.
Kindlasti tuleb arvestada, et kellegi teise peale ei saa ükski ettevõte praegu lootma jääda. Juba on kõlanud hääled, et riik peab midagi ette võtma.
Loomulikult peab, kuid riik, isegi Eesti-sugune väike riik reageerib alati aeglasemalt kui ettevõte ise. Järelikult riik saab ettevõtjaid aidata, aga ettevõtja ei peaks jääma seda ootama, kuna selliste protsesside käivitamine võtab tavaliselt aega. Aeg on aga kriisides otsustav tegur, kes esimesena õigesti reageerib, on kokkuvõttes edukam.