Lai haare eeldab Eesti atraktiivsust

Takistab ka avaliku sektori positsioonide muutumine valdavalt domineerivaks. Seda eelkõige ELi rahade mõju ning jaotuskanalite ülesehituse-mehitamise toel. Midagi sellist toimus erasektoris hiljuti väärtpaberivahenduses („aktsiabuum“) ning kinnisvaraarenduses („kinnisvarabuum“). Tänase teadmise valguses võib arvata, et ELi raha buum avalikus sektoris saab läbi ca 2020. aastal.

Meie tööjõuturult lahkuvad eelkõige töötajad, kellel on oskusi ja tahtmist rahvusvahelises keskkonnas läbi lüüa. Uute ekspordiarendamiseks sobilike töötajate lisandumine on piiratud tööealise elanikkonna kahanemise, töökeskkonna (sh töötasu) märkimisväärsete erinevuste ning kogemustega eksportööride vähesusega väljaõppe- ja haridussüsteemis. Probleem ei ole seejuures mitte niivõrd lahkumises, kuivõrd (taas)integreerimises ja orgaanilises asendamises.

Eeltoodu valguses on aktiivsemate Eesti teenusmajanduse ettevõtete vastuseks keskkonnale kujunenud tegevused, mis eeldatavasti aitavad meelitada rahvusvahelisi tegijaid Eestisse ja/või näidata töötajatele „turuväärtuse“ kiirema kasvatamise võimalusi siin, võrreldes ümbritsevate konkureerivate tööjõuturgudega. Rahvusvahelise haarde mõttes on oluline, et Eesti oleks oma headuses tuntud ja atraktiivne tegutsemiskoht rahvusvahelistele ja kohalikele organisatsioonidele ning talentidele.

Enamus teenusmajanduse „toodetest“ eeldavad suurt vastastikust usaldust lahenduse vajaja ning pakkuja vahel. Rahvusvahelises äris ei maksaks meil arvata, et meid lihtsalt ise üles leitakse ning asjatundlikeks peetakse. Oma tuntuse kasvatamiseks on toetavate instrumentidena igati omal kohal ka erinevad rahvusvahelised konkursid, võistlused ja messid. Ehk siis võistlustest osavõtt

versus

tugitoolisport.