• Jaga lugu:

    Araabia maad peavad nafta langusele mõne aasta vastu

    Saudi-Araabia kroonprints vestlemas Vene president Vladimir Putiniga Austraalias G-20 kohtumisel.Foto: EPA

    Tänavu 29% langenud naftahinnad pole veel võlakirjainvestoreid maailma suurimatest toornaftariikidest laiali peletanud ning Pärsia lahe maad peavad langusele veel mõne aasta vastu.

    Abu Dhabi April 2019 dollaripõhise võlakirja tootlus on alates Brenti tipptasemest 19. juunil kukkunud viie baaspunkiti võrra. Bloombergi andmetel on tootlus kukkunud tänavu 47%. Katari January 2022 võlakirja tootlus on samuti kukkunud alates naftahinna tipust, vahendab Bloomberg.
    Samas on Pärsia lahe riikide naftatootjad sel korral palju paremini ette valmistunud, kui toornafta hinna järsul kukkumisel 2008. aasta kriisi ajal. Võrdlusbaasina kasutatav Brenti toornafta hind on alates 2011. aasta jaanuarist olnud keskmiselt 109 dollarit barrelist. See on aidanud regiooni rikkamatel tootjatel raha kokku kuhjata. Nii näiteks on Saudi-Araabia tõstnud oma välisvaluutareserve alates 2008. aastast 68%, 739 miljardile dollarile, samal ajal kui Kuveit, Katar ja Araabia Ühendemiraadid on kasvanud veelgi kiiremini.
    Need riigid suudavad taluda ka praegust madalat hinnataset, märkis India investeerimisfirma SJ Seymour krediidianalüütik Deepti S M. „Kuigi mõju sõltub sellest, kui kaua hinnad madalad püsivad, on neil riikidel tugevad akumuleeritud reservid ja varad riiklikes investeerimisfondides, et kaitsta nii oma valuutat kui rahandust,“ lisas ta.
    Brenti toornafta hind on alates tänavu 19. juunist kaotanud 30% ja sellega kaubeldakse praegu umbes 79 dollaril barrelist. Välisanalüütikute hinnangul peaks Pärsia lahe riigid olema suuremate kaotuste eest kaitstud veel umbes kaks aastat.  
    Möödunud nädalal Austraalias toimunud G-20 riikide kokkusaamisel ütles Saudi-Araabia kroonprints Salman bin Abdulaziz Al Saud, et riik jätkab toornaftaturgudel stabiilsuse ja tasakaalu toetamist.
    Samas arvavad mõned analüütikud, et edasine hinnalangus võib sundida Pärsia lahe riikide juhte kärpima kütusetoetusi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Spekulatsioonid panid bitcoini tõusma
Nädala alustuseks kerkis bitcoin üle 13%, viies hinna korraks ka üle 39 000 dollari, mis on viimase kuu aja kõrgeim tase, vahendab Yahoo Finance.
Nädala alustuseks kerkis bitcoin üle 13%, viies hinna korraks ka üle 39 000 dollari, mis on viimase kuu aja kõrgeim tase, vahendab Yahoo Finance.
Kahjumit kartnud Põldma pääses ikkagi miinusest
Kui eelmise aasta mais tunnistas Põldma Kaubanduse juht ja omanik Heinar Põldma, et ilmselt tuleb esimest korda ajaloos aasta kahjumiga lõpetada, siis tegelikult läks oluliselt paremini.
Kui eelmise aasta mais tunnistas Põldma Kaubanduse juht ja omanik Heinar Põldma, et ilmselt tuleb esimest korda ajaloos aasta kahjumiga lõpetada, siis tegelikult läks oluliselt paremini.
Venemaa tõstab hoogsalt intresse
Venemaa keskpank tõstis peamised intressimäärad 6,5 protsendini, et võidelda kõrge inflatsiooniga, vahendab CNBC.
Venemaa keskpank tõstis peamised intressimäärad 6,5 protsendini, et võidelda kõrge inflatsiooniga, vahendab CNBC.