• OMX Baltic0,06%298,97
  • OMX Riga−0,21%889,03
  • OMX Tallinn0,18%2 058,65
  • OMX Vilnius−0,02%1 203,64
  • S&P 500−0,33%6 259,75
  • DOW 30−0,63%44 371,51
  • Nasdaq −0,22%20 585,53
  • FTSE 100−0,38%8 941,12
  • Nikkei 225−0,19%39 569,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,25
  • OMX Baltic0,06%298,97
  • OMX Riga−0,21%889,03
  • OMX Tallinn0,18%2 058,65
  • OMX Vilnius−0,02%1 203,64
  • S&P 500−0,33%6 259,75
  • DOW 30−0,63%44 371,51
  • Nasdaq −0,22%20 585,53
  • FTSE 100−0,38%8 941,12
  • Nikkei 225−0,19%39 569,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,25
  • 18.11.14, 09:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Araabia maad peavad nafta langusele mõne aasta vastu

Tänavu 29% langenud naftahinnad pole veel võlakirjainvestoreid maailma suurimatest toornaftariikidest laiali peletanud ning Pärsia lahe maad peavad langusele veel mõne aasta vastu.
Saudi-Araabia kroonprints vestlemas Vene president Vladimir Putiniga Austraalias G-20 kohtumisel.
  • Saudi-Araabia kroonprints vestlemas Vene president Vladimir Putiniga Austraalias G-20 kohtumisel.
  • Foto: EPA
Abu Dhabi April 2019 dollaripõhise võlakirja tootlus on alates Brenti tipptasemest 19. juunil kukkunud viie baaspunkiti võrra. Bloombergi andmetel on tootlus kukkunud tänavu 47%. Katari January 2022 võlakirja tootlus on samuti kukkunud alates naftahinna tipust, vahendab Bloomberg.
Samas on Pärsia lahe riikide naftatootjad sel korral palju paremini ette valmistunud, kui toornafta hinna järsul kukkumisel 2008. aasta kriisi ajal. Võrdlusbaasina kasutatav Brenti toornafta hind on alates 2011. aasta jaanuarist olnud keskmiselt 109 dollarit barrelist. See on aidanud regiooni rikkamatel tootjatel raha kokku kuhjata. Nii näiteks on Saudi-Araabia tõstnud oma välisvaluutareserve alates 2008. aastast 68%, 739 miljardile dollarile, samal ajal kui Kuveit, Katar ja Araabia Ühendemiraadid on kasvanud veelgi kiiremini.
Need riigid suudavad taluda ka praegust madalat hinnataset, märkis India investeerimisfirma SJ Seymour krediidianalüütik Deepti S M. „Kuigi mõju sõltub sellest, kui kaua hinnad madalad püsivad, on neil riikidel tugevad akumuleeritud reservid ja varad riiklikes investeerimisfondides, et kaitsta nii oma valuutat kui rahandust,“ lisas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Brenti toornafta hind on alates tänavu 19. juunist kaotanud 30% ja sellega kaubeldakse praegu umbes 79 dollaril barrelist. Välisanalüütikute hinnangul peaks Pärsia lahe riigid olema suuremate kaotuste eest kaitstud veel umbes kaks aastat.  
Möödunud nädalal Austraalias toimunud G-20 riikide kokkusaamisel ütles Saudi-Araabia kroonprints Salman bin Abdulaziz Al Saud, et riik jätkab toornaftaturgudel stabiilsuse ja tasakaalu toetamist.
Samas arvavad mõned analüütikud, et edasine hinnalangus võib sundida Pärsia lahe riikide juhte kärpima kütusetoetusi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 3 p 11 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele