Abu Dhabi April 2019 dollaripõhise võlakirja tootlus on alates Brenti tipptasemest 19. juunil kukkunud viie baaspunkiti võrra. Bloombergi andmetel on tootlus kukkunud tänavu 47%. Katari January 2022 võlakirja tootlus on samuti kukkunud alates naftahinna tipust, vahendab Bloomberg.

Samas on Pärsia lahe riikide naftatootjad sel korral palju paremini ette valmistunud, kui toornafta hinna järsul kukkumisel 2008. aasta kriisi ajal. Võrdlusbaasina kasutatav Brenti toornafta hind on alates 2011. aasta jaanuarist olnud keskmiselt 109 dollarit barrelist. See on aidanud regiooni rikkamatel tootjatel raha kokku kuhjata. Nii näiteks on Saudi-Araabia tõstnud oma välisvaluutareserve alates 2008. aastast 68%, 739 miljardile dollarile, samal ajal kui Kuveit, Katar ja Araabia Ühendemiraadid on kasvanud veelgi kiiremini.

Need riigid suudavad taluda ka praegust madalat hinnataset, märkis India investeerimisfirma SJ Seymour krediidianalüütik Deepti S M. „Kuigi mõju sõltub sellest, kui kaua hinnad madalad püsivad, on neil riikidel tugevad akumuleeritud reservid ja varad riiklikes investeerimisfondides, et kaitsta nii oma valuutat kui rahandust,“ lisas ta.

Brenti toornafta hind on alates tänavu 19. juunist kaotanud 30% ja sellega kaubeldakse praegu umbes 79 dollaril barrelist. Välisanalüütikute hinnangul peaks Pärsia lahe riigid olema suuremate kaotuste eest kaitstud veel umbes kaks aastat.  

Möödunud nädalal Austraalias toimunud G-20 riikide kokkusaamisel ütles Saudi-Araabia kroonprints Salman bin Abdulaziz Al Saud, et riik jätkab toornaftaturgudel stabiilsuse ja tasakaalu toetamist.

Samas arvavad mõned analüütikud, et edasine hinnalangus võib sundida Pärsia lahe riikide juhte kärpima kütusetoetusi.