• OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Värske Äripäeva teise samba pensionifondide edetabel näitab, et kuigi LHV fondid troonivad endiselt varasejate liitunute tabelis, siis hiljem alustanud pensionikogujatele avaneb hoopis teine pilt.
Edukas pensionifondi valik tagab parema pensionipõlve.
  • Edukas pensionifondi valik tagab parema pensionipõlve.
  • Foto: Veiko Tõkman
Kui vaadata esimese vooruga liitunuid, siis on kõige rohkem raha kogunud endiselt LHV pensionifondide kliendid. Kõige suurem summa on pensionikontol progressiivse strateegiaga LHV Pensionifondi L klientidel ja sellele järgnevad ribiradapidi teised panga pensionifondid.
Samas on viimastel kuudel hakanud kiiremini vähenema vahe LHV pensioniklientide ja teistes pankades pensioni koguvate inimeste summade vahel. Näiteks esimeses voorus liitunutest näitab järjest paremaid tulemusi ka progressiivse strateegiaga Danske Pension 50 fond. Kõige vähem on pension kasvanud SEB ja Swedbanki konservatiivse strateegiaga fondides.
Hilisematel liitujatel olukord teine
KÕIGE SUUREMAKS on Äripäeva hinnangul paisunud nende inimeste II samba portfell, kes on oma raha paigutanud LHV Panga Pensionifondi L.
VÕTTES ALUSEKS, et pensionikoguja on saanud Eesti keskmist palka ja liitunud pensionisüsteemiga esimeses voorus (sõlminud pensionilepingu hiljemalt 30. aprill 2002), on LHV Pensionifond L-iga liitunute portfell väärt 8100 eurot, mis annab tootluseks 35% (maksed fondi ulatuvad 5988 euroni).
TEGEMIST ON progressiivse fondiga, mis võib investeerida aktsiatesse kuni 50% varast. Ülejäänud vara investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse.
Fond on aga viimasel ajal käitunud üsna konservatiivselt, sest detsembri lõpu seisuga oli otse või kaudselt investeeritud aktsiatesse vaid napilt 13% fondi varast.
SUUREM OSA aktsiatest on investeeritud Baltimaadesse.
Alates asutamisest on fondi tootlus 132,09%, mis on siiani II samba pensionifondide hulgas kõige suurem.
Napilt jääb maha konservatiivse riskitasemega LHV Pensionifond S, mis investeerib oma vara võlakirjadesse. Oluline osa fondi varast investeeritakse võlakirjadesse, mille emitendiks on erasektori äriühingud.
FONDI TOOTLUS alates asutamisest on 97,81 %.
 
Mida Äripäev arvestab pensionitabeli koostamisel?
PENSIONIKOGUJA on terve kogumisperioodi jooksul raha kogunud vaid ühte pensionifondi.
Pensionikoguja on jätkanud 2010. aastal makseid.
PENSIONIFONDI OSAKUD on laekunud pensionikoguja kontole iga kuu kõige aktiivsemal päeval (tavaliselt 15.–20. kuupäev).
PENSIONIKOGUJA BRUTOPALK on võrdne Eesti keskmise palgaga.
Arvestatud on sisenemis- ja väljumiskuludega.
NÄIDE: I liitumisvoorus ehk enne 2002. aasta aprilli LHV fondiga M liitunud pensionikoguja on teeninud portfelli pealt oletuslikult 31,3% kasumit (fondi sisse makstud 5988 eurot, väärtpaberiportfell väärt 7863 eurot).
 
MÕISTED
AGRESSIIVNE: lubatud aktsiatesse investeerida kuni 75%
PROGRESSIIVNE: kuni 50% aktsiatesse
TASAKAALUSTATUD: kuni 25% aktsiatesse
KONSERVATIIVNE: võlakirjafond
Punane värvus näitab, et portfell on miinuses, ja roheline, et plussis

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele