Millisele Baltikumi aktsiale panustada just nüüd?

Kohati risti vastupidistele prognoosidele vaatamata peidavad mõlema panga analüütikute hinnangul suurimad tõusulootused end just siinsamas kodubörsil. Swedbanki kaetavatest aktsiatest suurima tõusupotentsiaaliga ja „strong buy“ soovitusega on Tallinki aktsia. Panga analüütikud usuvad, et vaatamata kütusekvaliteedi ja –hinna tõusule 1. jaanuarist võib Tallink sel aastal mitmel põhjusel saavutada oma parima EBITDA (kulumieelne kasum – toim).

Panga Baltikumi aktsiaanalüüsi juht Marek Randma selgitas, et nafta hinna langus on oluliselt vähendanud laevafirma kõrgema kvaliteediga kütusele ülemineku mõju ja Läti-Rootsi segment on läinud oluliselt efektiivsemaks tänu ühe laeva liinilt võtmisele. Lisaks on tema sõnul Silja Europa Austraaliasse prahtimine osutunud väga tulusaks ja investeeringud kaubanduspinda Soome-Rootsi liinil on tõstnud müüki kaubanduspindadel.

Tallinki dividenditootlus üle 5%

Analüütikute hinnangul suudab Tallink järgmisel kevadel maksta 0,04 eurot dividendi aktsia kohta, mis teeks dividenditootluseks üle 5%. Peale selle süstivad optimismi uudised kahe vana laeva müügist ja võimalikust Soome veeteedetasude tagastusest. Randma lisas, et selle juures on edasivaatav EV/EBITDA 7,1, P/E 9,5 ja P/B 0,7, mis on tema kinnitusel kõik suhtelised madalad suhtarvud. Seda nii võrdlusgrupi kui ka Tallinki enda ajalooliste suhtarvudega võrreldes.

Sarnaselt Swedbankile ennustavad Tallinkile üsna suurt tõusu ka LHV analüütikud. Praegu on laevafirma aktsial tõusupotentsiaali panga määratud hinnasihi keskpaigani pea 20% jagu. LHV vanemanalüütik Joonas Joost märkis, et tänavu oodatakse laevafirmale majandustulemuste paranemist.

Ta põhjendas positiivset prognoosi sellega, et aasta algusest kehtima hakanud rangema kütuseregulatsiooni negatiivset mõju on leevendanud üldine langus kütuse maailmahindades – kuigi kütuse hinnad maikuus küll mõnevõrra tõusid, on need siiski püsinud jätkuvalt küllaltki madalal tasemel ning viimasel ajal taas pisut langenud. „Aasta alguses näitas ettevõte oodatust paremat kasumlikkuse paranemist, mis peaks jätkuma ka vähemalt teisest kvartalist,“ rääkis Joost.

Pilgud Läti ravimitootjal

Tallinki järel on Swedbanki teine suursoosik Läti ravimitootja Olainfarm, mille edule viitavad Randma sõnul nii esimese kvartali tulemused kui ka igakuised müügitulemused ja seda vaatamata tugevale Vene rubla ja Ukraina grivna langusele aastavõrdluses. „Olainfarmi müügi laienemine Venemaa regioonidesse on siiani olnud väga edukas, peame 2015. aasta P/E-d (6,9 – toim) liiga odavaks ja oleme ettevõttele andnud samuti „strong buy“ soovituse,“ resümeeris ta.

Kui Swedbank ennustab ettevõtte aktsiale praeguselt hinnatasemelt üle 16% tõusu, siis LHV analüütikute prognooside järgi on sel praeguselt hinnatasemelt potentsiaali hinnasihi keskpaigani tõusmiseks veel 11%. Joost põhjendas optimismi sellega, et hoolimata suurimate sihtturgude majandusliku olukorra langusest on ravimitootja suutnud jätkuvalt kasvatada nii käivet kui ka kasumlikkust. Kõige suurem risk tuleneb tema hinnangul Vene rubla kursi järsu languse võimalusest. „Juhul kui see risk väga olulisel määral ei realiseeru on ettevõttel väga hea perspektiiv oma hiljuti välja öeldud kasumiprognoosi (15 miljonit eurot – toim) lüüa,“ leidis ta.

LHV soosib Baltikat

LHV ülekaalukalt kõige suurema tõusupotentsiaaliga aktsiaid Swedbanki kaetavate ettevõtete seast ei leiagi. Need on Eesti kohalik rõivafirma Baltika ja Läti laevandusettevõtte LSC Group. Kõige optimistlikumalt suhtub pank Baltikasse, mille aktsia hind peaks kõige positiivsemate prognooside järgi kahekordistuma.

Panga vanemanalüütik Shana Gavron märkis, et Baltika hinnasiht põhineb müügitulemuste paranemise ootusel, eriti tulenevalt ettevõtte keskendumisest efektiivsematele kauplustele ning frantsiisiäri arendamisele. Ta nentis, et 2015. majandusaasta majandustulemused on ilmselt jätkuvalt surve all tulenevalt küllaltki nõrgast aasta algusest ning kuludest, mis kaasnesid ebaefektiivsete kaupluste sulgemisega Venemaal.

Sarnaselt Baltikale võib analüütiku hinnangul ligi 70% tõusta ka LSC Groupi aktsia. Jättes kõrvale varade väärtuse langused, mis järk-järgult vähenevad, on ettevõtte majandustulemused olnud tema hinnangul keerulisel turul üsna head. Ta lisas, et kuigi eurodesse arvestatult sõltuvad tulemused suuresti USA dollari vahetuskursist, on ettevõte suutnud näidata head müügitulu ning hoida kasumlikkust.

Eeldades, et ettevõte suudab jätkata efektiivsuse parandamist, prahtimistasude määrad püsivad jätkuvalt heal tasemel ning ettevõte ei tee tulevikus olulisi varade väärtuse ümberhindlusi, paistab ettevõtte väljavaade tema sõnul optimistlik.

Seevastu kõige nõrgem väljavaade on LHV analüütikute hinnangul PRFoodsi aktsial, millel on hinnasihi keskpaigani kukkumiseks ruumi veel 19%. Joonas Joost möönis, et kuigi pärast jäätise ja külmkauba äride müümist vähenesid ettevõtte üldhalduskulud oluliselt, on kasumlikkus jätkuvalt väga madal ning kalavarude väärtuse muutuse mõju kasumlikkusele suurendab kvartaalsete tulemuste volatiilsust ning aktsia riski. „Pärast detsembris tehtavat väljamakset aktsiakapitalist on ettevõtte võimalused järgnevatel aastatel omanikele dividende maksta väga piiratud,“ nentis ta.

Häda ehitussektorile

Ühes on kahe panga analüütikud ühel meelel: üsna nadi paistab pilt praegu ehitussektori aktsiatele. Nimelt on Swedbanki väikseima tõusupotentsiaaliga ettevõte praegu Merko, mis on analüütikute hinnangul raskes keskkonnas küll väga hästi hakkama saanud, kuid mille hinnasuhtarvud on aktsia hea tootluse tõttu muutunud kalliks. „Ettevaatavate hinna/kasumi suhtarvude järgi on Merko praegu üks kallimaid Põhjamaade ehitusettevõtteid,“ toonitas Randma.

Kui vähemalt Nordeconi jaoks näeb Swedbank endiselt väikest kasvuruumi, siis LHV on mõlema ehituskontserni aktsia tuleviku väljavaadete hindamisel kasutanud miinusmärki.

„Ehitussektoris on hetkel kasumlikkusega jätkuvalt keeruline,“ nentis Joost. Ta rääkis, et viimased kvartalid on Merkole olnud mõnevõrra erandlikult head: üldehituse kasumlikkus on olnud tugevam kui juhtkonna kommentaaride järgi oleks võinud eeldada, mistõttu selline kasumlikkuse tase ei pruugi aastases perspektiivis püsida. „Võimalik, et meie hinnasiht on hetkel Merko kohta ka mõneti konservatiivne,“ tõdes ta.

Nordeconi puhul on lisaks sektori üldisele madalale kasumlikkusele Joosti hinnangul praegu täiendavateks väljakutseks ka suhteliselt madal pooleliolevate tööde portfell ning Ukraina varadega seonduvate riskide juhtimine.

Huupi tulistada enam ei saa

Mida toob järgnev poolaasta kogu Tallinna börsile? Kui uskuda Marek Randmat, siis on suurem osa tõusust nüüdseks juba seljataga. „Aasta algul prognoosisime Tallinna börsile 24% tõusu, millest suur osa realiseerus juba esimeses kvartalis,“ ütles ta. „Kui varem on olnud aastaid, kus kasvuväljavaadetele ja madalatele suhtarvudele viidates oleks võinud investeerida Tallinna börsile suhteliselt valimatult, siis nüüd peaks meie hinnangul olema valikulisem, sest kasvuväljavaated on kahanenud, kasv on muutunud kalimaks ja ettevõtete hinnasuhtarvud on samuti tõusnud.“

Nõnda on Swedbank kaheksale kodubörsil kaetavast ettevõttest praeguseks ostusoovituse alles jätnud neljale (Tallink, Tallinna Kaubamaja, Ekspress Grupp ja Olympic). Ülejäänutel on kas neutraalne soovitus või vähendamissoovitus (Merko).