Birjo Must • 29. juuni 2015
Jaga lugu:

Tooraine kohutav poolaasta

Naftahinnale prognoositakse langust.  Foto: Bloomberg

Tänavu esimeses pooles tegid järsu languse läbi pea kõik toorained alates naftast kuni suhkruni ning kombivad nii aina uusi põhju.

Aasta alguses prognoosisid suurimad investeerimispangad, et erinevate varaklasside seas on toorained veel pikka aega kõige kehvem valik. Nüüd on aeg tunnistada, et nii on ka läinud. Bloombergi tooraine indeks on võrreldes aasta algusega langenud küll vaid 4%, kuid teinud vahepeal läbi suure kõikumise.

Märtsi keskpaigas kukutasid odavad energiahinnad ja üldine optimism suurriikide majanduskasvu suhtes toorainete hinnad 12-aasta madalaimale tasemele. Järsu languse tegid pea kõik toorained alates naftast kuni suhkruni. Samal ajal alustas Euroopa Keskpank oma laiaulatuslikku võlakirjade ostuprogrammi ja USA majanduskasvu kohta tuli positiivseid uudiseid. Nende uudiste valguses prognoosis Goldman Sachs, et toorainete hinnad võivad järgmise kuue kuu jooksul kukkuda veel 20%, kuna tootmine aina kasvab.

Bloombergi tooraine indeks  Foto: Äripäev

Naftahind toppab

Koos teiste toorainetega tegi märtsis hinnapõhja ka toornafta. Tänaseks on WTI toornafta hind sellelt tasemelt küll 37% taastunud ja jõudnud napilt 60 dollarile barrelist, kuid see on siiski odavam kui isegi pessimistlikud analüütikud oskasid aasta eest ette näha. Bloombergi küsitletud analüütikud, kes mullu juunis prognoosisid, et USA toornafta barrel maksab on kolme aasta perspektiivis keskmiselt 92 dollarit, usuvad nüüd, et see jääb 73,75 dollarile.

Investeerimispanga Barclays analüütikud teatasid reedel, et hinnad kukuvad kolmandas kvartalis uuesti. Hinnalanguse põhjuseid jagub – riigid toodavad täisvõimsusel, Hiina varud aina paisuvad ning suveperioodil kasvanud nõudlus hakkab taas vähenema. Siinkohal ei aita kaasa ka väikesed tagasilöögid USA kildanafta tootmisbuumis, sest OPECi suurimad liikmed panid pumbad rekordkiirusel tööle.

Naftahinna suhtes on negatiivselt meelestatud ka AMP Capitali spetsialistid. „Naftahind kordab mustrit, mida oleme ajaloo jooksul näinud ka teiste järskude languste korral,“ rääkis investeerimisfirma peaökonomist Shane Oliver. „Ma poleks üllatunud, kui lõpetaksime aasta umbes samal tasemele, mis täna,“ lisas ta. Siiski ei prognoosi ta dramaatilist hinnalangust, vaid pigem hindade toppamist samal tasemel.

Rauamaagil kukkumisruumi jagub

Mustast kullast veelgi kehvemat tulevikku ennustatakse rauamaagile, mis kiratseb juba neljandat aastat. Aprilli alguses poole aasta põhja saavutanud rauamaagi hind võttis sealt edasi küll suuna üles, kuid loodetud hoogu see siiski sisse ei saanud. Analüütikud prognoosisid täiendavat hinnarallit juhul, kui suured tootjad aeglustavad laienemist ning asuvad oma peamistes kaevandustes toodangut kärpima. Kuigi väikesed kaevandusfirmad sulgevad uksi ning suured koondavad töötajaid, siis kukkus tooraine tonni hind taas 60 dollari lähedale, mis näitab, et pingutused pole piisavad ja võitlus ellujäämise nimel kestab edasi.

Möödunud nädalal kaubeldi rauamaagiga Hiina peamises sadamas 60,70 dollaril tonnist, mis on pea kuu aja madalaim tase. Langust veab endiselt suurimate kaevandajate eesotsas Rio Tinto tootmise kasv samal ajal kui hinnad langevad ja nõudlus kahaneb.

Analüütikud prognoosivad, et murepilved veel niipea ei haju, kuna Hiinas ootab ees kehv suvehooaeg ja turul on toodangu ülejääk. Citi analüütikud prognoosivad, et kukkumisruumi on rauamaagil veel küllaga. „Me prognoosime, et rauamaagi hind kukub aasta lõpuks allapoole 40 dollarit tonnist, kuna turgu mõjutavad odav pakkumine ja terase negatiivsed muundamise marginaalid,“ teatati panga raportis. Ka Goldman Sachsi analüütikud prognoosivad, et jätkuva ületootmise keskkonnas langevad hinnad õige pea taas alla 50 dollarile tonnist.

Ka vase hind on jõudnud 2009. aasta kriisiaegsele tasemele, mistõttu soovitavad mõned strateegid seda toorainet isegi osta. Samas tuleb tõdeda, et sarnaselt rauamaagile ei hakka ka nõudlus vase järele tõenäoliselt kasvama ning segased ajad kestavad.

Kuld pole muutustele majanduses reageerinud

Erinevalt teistest toorainetest on kulla hind püsinud tänavu üllatavalt stabiilsena. Jaanuari keskpaigas korra 1300 dollari piiri puudutanud kulla untsi hind on viimastel kuudel kõikunud 1170 ja 1210 dollari vahel. See pole märgatavalt langenud optimistlikel aegadel ega rallinud mustematel päevadel. Mis omakorda tähendab, et investorid otsivad turvalist varjupaika teistest varaklassidest.

Viimastel nädalatel on mure Kreeka võimaliku pankrotistumise pärast andnud analüütikutele taas põhjust prognoosida järsemat hinnatõusu. Capital Economicsi spetsialistid rääkisid juuni keskel, et kui riik astub euroalalt välja, tekitab see küllaltki suure segaduse, mis omakorda paneb kulla rallima. Sellele annab tõuke ka USA Föderaalreservi viimase aja poliitika, mis ei anna suurt lootust intressimäärade peatseks tõusuks. Kuna probleemid euroalal ei tule aga enam kellelegi suure üllatusena, siis tõenäoliselt liigub ka kullahind lähiajal edasi külgsuunas.

Jaga lugu:
Hetkel kuum