Kes skoorivad Tallinna börsil?

Artikkel

- Börsiuudised
- Juhan Lang
- 18. juuli 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kes skoorivad Tallinna börsil?
Tarvo Vaarmets, Tõnn Talpsepp ja Kristjan Liivamägi.Foto: Raul Mee
Kas teadsite, et Tallinna börsil saavutavad edu pigem naised kui mehed, vanemad investorid teevad noorematele tootlusega silmad ette, kõrgharidus annab investeerimisel selge eelise, välisinvestorid oskavad kohalikest paremini müüke ajastada ning aktsiate ostmine on otseses seoses meie vaimse võimekusega?
Ei, üski neist väidetest pole laest võetud. Tegemist on teaduslikult leitud faktidega, mis põhinevad Tallinna börsi kaheksa aasta detailsel tehinguinfol ja on vaid osa Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rahanduse ja majandusteooria instituudi seinte vahel viimase viie aasta jooksul ilmavalgust näinud põhjaliku uurimistöö viljadest.
Enam kui 10 000 kohaliku börsiinvestori investeerimiskäitumise ja seda mõjutavate tegurite uurimise on enda südameasjaks võtnud TTÜ vanemteadur Tõnn Talpsepp ning kaks tema juhendatavat finantsökonoomika doktoranti: Tallinna linnakantselei linnakassa osakonna juhtivspetsialist Kristjan Liivamägi ning rahandusministeeriumis analüütiku ametit pidav Tarvo Vaarmets.
Tõnn Talpsepp tegi kodubörsi investorite käitumise kajastamisega rahvusvahelistes teaduspublikatsioonides otsa lahti juba enam kui viis aastat tagasi, võttes vaatluse alla, kuidas mõjutab kohalikul turul tegutsevate investorite edukust nende sugu ja vanus.
Finantskraadiga investorid riskivad edukaltKristjan Liivamägi
Kõrgema haridustasemega ja vaimsete võimetega investorid on pigem riski vältivad ja hajutavad investeeringuid rohkem. Üllataval kombel on aga turgudest ja nendega seotud riskidest justkui teadlikumad finantsharidusega investorid ühed suurimad riski võtjad ning teenivad kõrgema riski juures ka kõrgemat tootlust. Kui finantsharidusega investorid välja arvata, siis üldiselt suurema riski võtmine ei paista investoritele lisatootlust andvat ning pigem on edukamad vähemalt teatud määral investeeringuid hajutavad ja väiksemat riski võtvad investorid.
Edukas investor ei rapsi
Lühidalt kokku võttes on tulemused järgmised: naisinvestorid on kodubörsil meestest selgelt edukamad ja seda isegi siis, kui investeeringud on riskiga korrigeeritud. Maakeeli tähendab see, et naised teenivad meestest kõrgemat tootlust sealjuures vähem riski võttes.
Miks see nii on? Lihtne vastus on, et erinevalt meestest, naised ei rapsi. Kohalikul turul toimetavale naisinvestoritele on vähemalt läinud kümnendil meeste ees edu taganud väiksem kauplemisaktiivsus ja pikem aktsiate hoidmisperiood. Samal ajal vaatab naisinvestorite portfellist vastu väiksem arv aktsiaid (sic!).
Küll ei ole sugude lõikes suurt vahet selles osas, kuivõrd mängib investeerimisotsuste kujunemisel rolli dispositsiooni efekt – nähtus, kus investorid realiseerivad kasumis investeerimispositsioone liiga kiiresti, kuid hoiavad kahjumis positsioone ülearu kaua. Nagu arvata võite, siis mida rohkem see fenomen investori käitumist iseloomustab, seda viletsam kipub reeglina olema tema portfelli käekäik.
Lisaks tuli Talpsepa uurimusest välja, et sõltumata soost, teenivad kõrgemat tootlust vanemad investorid. Nõnda nagu meestele üldiselt, on noorematele investoritele omane kõrgem kauplemisaktiivsus, mis laastab halastamatult investeeringu tootlust. Nooremate vanusegruppide kärsitusele pakuvad teadlased muu hulgas kahte põhjust: liigne enesekindlus ja vähene kogemus. Talpsepa hinnangul aitaks investoreid juba pelgalt seegi, kui nad dispositsiooni efekti võimalikkust enda jaoks teadvustaksid.
Välisinvestorid ajastavad paremini
On aga üks investorite grupp, kes on siinmail dispositsiooni efekti suhtes immuunsem. Need on välisinvestorid. Talpsepp on näidanud, et võrreldes kohalike investoritega, sulgevad välismaalased „vee all“ positsioonid kiiremini ja lasevad samal ajal kasumis panustel rahulikult kasvada ega torma kiirelt müüma. „Ei mingit kodueelist,“ tõdeb ta.
Ühest küljest võib vanemteaduri hinnangul peituda põhjus selles, et välismaalastes tekitab kahjum suuremat vastumeelsust ja seega likvideeritakse kaotavad positsioonid suhteliselt varakult. Kohalikud investorid võivad endale pahatihti suurema tõenäosusega näppu lõigata tänu koduturu näilisele familiaarsusele.
Talpsepp, Vaarmets ja Liivamägi on saanud üheskoos kinnitust väitele, et börsil on edukamad suurema portfelliga ehk rikkamad investorid ja liiga palju tehinguid on tee hukatusse. Panuseid ei maksaks teha ka institutsionaalsete investorite suuremale finantstarkusele. Talpsepp nendib Tallinna börsi anonüümse tehingustatistika põhjal tehtud uurimuses, et investeerimisfondid näitavad kaotavate positsioonide sulgemisel üles üllatavalt suurt vastumeelsust.
Suur tunnustus
2014. aastal võitsid Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepp ja Tarvo Vaarmets doktoritöö kategoorias Eesti Panga teaduspreemia investeerimiskäitumise teemalise uurimusega. Uurimuses "The Brilliant Mind of Investors" analüüsiti, kuidas mõjutab investeerimiskäitumist erinev hariduslik taust.
Haridus toob edu
Soovimatus vigu tunnistada pole aga sugugi ainus tegur, mis eristab kodubörsil võitjaid kaotajatest. Seosed hariduse ja investorite edukuse vahel on vaatluse alla võtnud Liivamägi, kes leidis, et kõrgemate vaimsete võimetega investorid on ka aktsiaturgudel suurema tõenäosusega edukamad. Nimelt on noorte teadlaste käsutuses lisaks Tallinna börsi kõigi investorite tehingutele ajavahemikus 2004-2012 ka kõigi investorite haridusandmed. Sealhulgas riigieksami tulemused, ülikooli erialad ja keskkooli lõpuhinded.
Suurim mõju tootlusele on matemaatilistel võimetel, ehk kui olete juhtumisi hiilanud keskkooli matemaatika riigieksamil, siis on teil lootust teenida mõnevõrra (ligi 7%) suuremat tootlust neist, kes rehkendustega omal ajal jänni jäid. Selleks, et olla kõige edukamate investorite hulgas, tuleks lisaks omada ka häid tulemusi teistel riigieksamitel.
Ka kõrghariduse olulisust ei maksaks alahinnata. Tuleb välja, et bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi omavad investorid on börsidel edukamad kui need investorid, kellel ülikoolidiplom puudub. Üldjoontes joonistub välja seaduspära: mida kõrgem haridustase, seda ilusam kontoseis.
Kui on kindel soov börsihaiks saada, siis iga eriala siiski õppida ei maksaks. Teistest kõrgemat riskiga korrigeeritud tootlust teenivad majanduse eriala omandanud investorid ja sarnast trendi täheldasid uurijad ka infotehnoloogia kraadiga investoritel. Samal ajal kui matemaatika-, füüsika-, õiguse-, meditsiini ning mistahes muu sotsiaalteaduste eriala kraad pole aktsiaturgudel parema tootluse saavutamiseks statistiliselt oluline.
Liivamägi järeldab, et üheks akadeemilist kraadi omavate investorite kõrgema tootluse põhjuseks on nende kõrgem intellektuaalne potentsiaal, mis annab investoritele suurema võimekuse finantsturgude ja ettevõtete majandustulemuste analüüsimiseks ja aitab teha ratsionaalsemaid investeerimisotsuseid.
Edu börsidel aitab selgelt saavutada ka kogemus. Mida rohkem aastaid investor on aktiivne olnud või kui on tehtud vähemalt teatud arv tehinguid, seda suurem tõenäosus on olla edukamate investorite hulgas ning teha vähem vigu.
Börs paelub vaimselt võimekaid
Selleks, et üldse investeerimisotsustest rääkida on aga kõigepealt vaja börsile jõuda. Põhjaliku uurimistöö tulemusena leidis Vaarmets, et aktsiate ostmise tõenäosus suureneb koos vaimsete võimetega ning et meeste puhul on vaimsetel võimetel oluliselt tugevam efekt aktsiate ostmise otsusele kui naiste puhul.
Vaarmetsa sõnul on Tallinna börsil põhinev uurimus kooskõlas varem teaduskirjanduses kanda kinnitanud järeldusega, mille järgi ei ole investorid ainult haritumad nagu eelnevates uurimustest leitud, vaid ületavad teisi inimesi oma vaimsete võimete poolest igal alal – nii inseneri-, humanitaar- , aga ka näiteks loodus- ja sotsiaalteadustes.
Vaarmetsa uurimus näitas, et matemaatika ja füüsikaga seotud vaimsed võimed avaldavad börsil osalemisele suuremat mõju kui muudel aladel ilmnevad vaimsed võimed. „Selle põhjuseks võib pidada madalamaid osalemise kulusid, sest kõrgete matemaatiliste võimetega inimestel on börsi toimemehhanismidest ja aktsiate hindamisest lihtsam aru saada kui neil inimestel, kellel nimetatud võimed ei ole niivõrd heal tasemel,“ järeldas ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum