Naftakriisi järjekordsed kaotajad

OMX Baltic−0,21%318,78
OMX Riga0,47%1 015,03
OMX Tallinn0,17%2 256,61
OMX Vilnius0,07%1 506,41
S&P 500−0,35%7 592,4
DOW 30−0,36%52 297,09
Nasdaq −0,39%25 366,09
FTSE 1000,25%10 863,09
Nikkei 225−0,7%60 819,36
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2

OMX Baltic−0,21%318,78
OMX Riga0,47%1 015,03
OMX Tallinn0,17%2 256,61
OMX Vilnius0,07%1 506,41
S&P 500−0,35%7 592,4
DOW 30−0,36%52 297,09
Nasdaq −0,39%25 366,09
FTSE 1000,25%10 863,09
Nikkei 225−0,7%60 819,36
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2

Madal nafta hind sunnib USA naftatootjaid kulusid kärpima, mistõttu vähenevad ka lobiettevõtete kasuminumbrid, vahendab Business Insider.

Madal naftahind teeb tootjatele muret
Foto: epa

Lobiettevõtete eesmärk on kindlaks teha, et USA valitsusametnikud oleksid USA naftafirmasid vaevavatest muredest teadlikud. Nafta- ja gaasiettevõtted on aastaid olnud lobiettevõtete ühed suuremad kliendid, ent nüüd, mil nafta- ja gaasihinnad on võtnud suuna alla, püüavad energiakompaniid kärpida kulutusi igalt poolt, kust võimalik.

Võrreldes eelmise aastaga on energiakompaniide lobitöö vähenenud kümne protsendi võrra, E&P (Exploration&Production) ettevõtete lobitöö on suisa neljandiku võrra langenud.

USA puhul on huvitav aga see, kui vähe raha nafta- ja gaasiettevõtted lobitööle üldse kulutavad ning missugust mõju see valitsuse tööle avaldab. Nafta- ja gaasiettevõtted kulutasid teises kvartalis lobitööle kokku ainult 24 miljonit dollarit, aastaga kokku peaks see tegema umbes 100 miljonit dollarit. Kogu energia- ning loodusressursside tööstus on tänavu aasta lobitööle kulutanud 165 miljonit dollarit, möödunud aastal ulatusid kulutused 350 miljoni dollarini.

Niisugused kulutused on kogu tööstust arvestades üsna tagasihoidlikud. Näiteks teenis Exxon Mobil möödunud aastal 32 miljardit dollarit kasumit. Seda on umbes 100 korda enam kui ettevõte aastas lobitööle kulutab.

Kongressi võim

Kuigi energiafirmad kulutavad lobitööle üsna vähe, pole tarvis öelda, kui suur võim on kongressil otsustada, kas ettevõtteid aidata või mitte. Näiteks võib kongress otsustada riigi naftareservide strateegia üle, aga ka keelustada naftaekspordi. Pole kahtlustki, et see kõik tooks naftaturul esile väga suuri muudatusi. Kõigest sellest võiks justkui järeldada, et liiga vähe lobitööd võib endaga kaasa tuua firmadele ebasoodsate otsuste tegemise.

Selgub, et USA energiasektor pole riigis sugugi mitte suurim lobitöö tegija. Enim teevad lobitööd finants-, tervishoiu-, kommunikatsiooniettevõtted ning liigitamata äritegevusega ettevõtted. Energiasektor paikneb alles viiendal positsioonil.

Samuti ei leia USAs enim lobitööd tegevate ettevõtete tänavuse aasta pingereast ühtegi energiafirmat. 2014. aasta enim lobitööd tegevate ettevõtete nimekirjast võib leida küll konglomeraatettevõtte Koch Industries, ent lobitööle kulutatud summa oli üksnes tagasihoidlik 13,7 miljonit dollarit. Viimaste aastate andmeid vaadates võib öelda, et kulutused nafta- ja gaasilobitööle on alates 2010. aastast hoolimata kõrgetest naftahindadest tasapisi langenud.

Eelnevast võib järeldada, et energiatööstuse lobitöö kahvatub teiste tööstuste kõrval. Samas võib öelda, et hoolimata sellest, et energiatööstus on lobitööle nii vähe kulutanud, on teema siiski pidevalt päevakorras, mis võiks ju näidata raha efektiivset kasutamist. Samuti võib sellest järeldada, et naftaturu olukord on oluline paljudele osariikidele.

Hiljuti kirjutas CNN Money, et USA võib hakata taas naftat eksportima. Seni on teada, et naftaekspordist loobumine on kongressi mõlemast kojast saanud palju pooldajaid.

„Sellest ei ole väga keeruline aru saada. See survestaks venelasi ja saudisid ega tõstaks bensiinihindu. See võimaldaks hoopis inimestel uuesti tööd saada,“ ütles kongressi liige Joe Barton CNN Moneyle. Ta lisas, et loodab USA inimestele teha „jõulukingituse“. Selleks peab seaduseelnõu jõudma president Barack Obama lauale enne aasta lõppu.

Naftakriisi järjekordsed kaotajad

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised