Kas Hiina jüaan trügib suurte sekka?
Jüaani lisamine IMFi valuutakorvi soojendaks Hiina suhteid lääneriikidega ja tooks riiki tohutult investeeringuid, kirjutab Bloomberg.
Rahvusvahelise Valuutafondi esindajad on andnud Hiinale tugevaid signaale, et tõenäoliselt lisatakse jüaan reservvaluutade korvi, mida tuntakse ka kui SDRi (Special Drawing Rights - Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik, milles väljendatakse Eriõiguste Valuutareservi suurust ja eri riikide osi selles), teatasid Bloombergile mitmed Hiina ametnikud.
Mis asi on SDR?
Valuutafond lõi SDRi 1969. aastal, et fikseeritud valuutakursside kaotamisel (Bretton Woodsi süsteemist loobumine) globaalsesse süsteemi likviidsust juurde luua. Tehniliselt ei ole SDRi puhul tegemist valuutaga. SDR annab seda hoidvatele liikmesriikidele õiguse kiiresti kätte saada valuutakorvis olevaid valuutasid (dollarid, eurod, naelad ja jeenid). Seda on vaja riikidevahelise maksebilansi tasakaalu viimiseks. Seega on tähtis, et SDRi eest saaks ka jüaane.
Kui palju SDRe on maailmas?
SDRe on septembrikuu seisuga kokku umbes 280 miljardi dollari väärtuses. Võrdluseks – kõik globaalsed reservid on väärt umbes 11,3 triljonit dollarit. USA hoidis augustis 50 miljardi dollari väärtuses SDRe.
Miks Hiina reservvaluuta staatust jahib?
2009. aastal peetud kõnes ütles Hiina Keskpanga president Zhou Xiaochuan, et finantskriis tõi rahvuslikel valuutadel põhineva rahandussüsteemi vead nähtavale. Sellel hetkel ei toonud Zhou välja Hiina jüaani, aga ütles, et SDR peaks oma haaret laiendama ning mitmekesistama valuutakorvi ka teiste suuremate riikide valuutadega. Ta arvas, et luua tuleks nii-öelda supervaluuta.
Alates sellest on Hiina ametnikud muutunud konkreetsemaks. Möödunud kuul kohtus Hiina president Xi Jinping USA kolleegi Barack Obamaga ja tänas, et Ameerika Ühendriigid toetavad jüaani lisamist SDRi korvi. Kui Rahvusvaheline Valuutafond jüaani heaks kiidab, siis saab Hiina valitsus välja tuua, et riigi suund turumajanduse arendamiseks on vilja kandmas.
Miks on IMF tõenäoliselt nõus?
Viimati püüdles Hiina SDRi valuutakorvi 2010. aastal – siis IMF keeldus. Viie aastaga on jüaani kasutamine maailmas tohutult kasvanud. Augustis jõudis jüaan enimkasutatud valuutade edetabelis jeenist ette, 4. kohale. 2,79 protsenti globaalsetest maksetest tehti augustis just jüaanides, selgub Worldwide Interbank Financial Telecommunicationsi andmetest.
IMF kasutab mitmeid indikaatoreid, et aru saada, kas valuuta on n-ö vabalt kasutatav. See on SDRi valuutakorvi lisamise eelduseks. Augustis avaldatud raportis teatasid IMFi ametnikud, et jüaan jääb paljudes parameetrites teistele valuutadele alla. Näiteks hoiavad riigid globaalselt vähe reserve jüaanides ja ei investeeri jüaanides nomineeritud võlakirjadesse. Lisaks sellele toimub valuutaturul jüaaniga suhteliselt vähe kauplemist. Viimase otsuse jüaani lisamise kohta teevad aga Rahvusvahelise Valuutafondi 24 tegevdirektorit.
Mitmed suuremad riigid, näiteks USA, Saksamaa ja Suurbritannia, on öelnud, et toetavad jüaani lisamist SDRi korvi juhul, kui see vastab IMFi kriteeriumitele. Jüaani toetamine võib mõjuda Hiina ja lääneriikide vahelistele suhtele soojendavalt.
Jüaani lisamine valuutakorvi aitab ka IMFil Hiinaga suhteid parandada. 2010. aastal lepiti kokku, et Hiina ja teised arenevad turud saavad valuutafondis rohkem mõjuvõimu. USA Kongress pole neid muutusi aga siiani ratifitseerinud.
Mis saab jüaanides nomineeritud varadest?
Kui hiinlased liituvad IMFi valuutakorviga, voolab Hiina varadesse vähemalt triljoni dollari väärtuses globaalseid reserve, selgub Standard Chartered ja AXA Investment Managersi andmetest.
Välismaiste firmade poolt jüaanides emiteeritud väärtpaberite (kutsutakse ka panda bondsideks) maht võib ületada 50 miljardi dollari piiri, selgub Maailmapanga andmetest.
"Kui Hiina jüaan saab SDRi osaks, siis hakkavad keskpankade reservide juhid ja suuremad investeerimisfirmad ostma rohkem jüaanides nomineeritud varasid," ütles IFC asepresident Hua Jingdong. "Uute investorite kaasamine saab olema Hiina jaoks strateegiliselt väga tähtis."