Fredy-Edwin Esse • 6. november 2015 kell 8:00

Kuidas investeerida - aktiivselt või passiivselt?

USA 100dollarilised kupüürid  Foto: EPA

Finantsmaailmas pole just ülearu palju suuri rivaale nagu näiteks spordis või poliitikas, kuid üks teema suudab investeerimismaailmas alati investoritel karvad turri ajada. Selleks on pidev vaidlus, kas investorid peaksid eelistama aktiivset või passiivset investeerimist.

Aktiivse investeerimise pooldajad on arvamusel, et andekate fondijuhtide vedamisel suudavad fondid näidata paremaid tootlusnumbreid, kui neid juhitakse aktiivselt, vastavalt turul toimuvale või toimuma hakkavale.

Passiivse investeerimise pooldajad väidavad, et pikaajaliselt ei suuda aktiivsed investorid turgu võita. Lisaks söövad tootlusnumbreid kõrged tasud, mis on turule alla jääva fondi korral seda valusamad.

Tänapäeval domineerivad turul aktiivselt juhitud fondid nagu kõrgema kuluga aktsiafondid või riskifondid. Siiski on passiivne investeerimine järjest populaarsemaks muutunud.

Investeerimisstrateegia, mis hõlmab endas väärtpaberite pidevat ostmist ja müümist.

Investor teeb investeeringu ning jälgib ja kohendab seda järjepidevalt eesmärgiga teenida kasumit.

Toetub paljuski inimintelligentsile, leidmaks häid tehinguid finantsturgudel. Aktiivsed investorid üritavad leida atraktiivseid aktsiaid, fonde, võlakirju jm väärtpabered, ajastada nende ostmist ja müümist, valida sektoreid või regioone ja teha võimendatud panused optsioonidele, futuuridele ja teistele derivatiividele.

Head ja vead

Madalate kuludega indekseid jälgivad fondid ning börsil kaubeldavad fondid (ETF) on head näited passiivsest investeerimisest. ETFide arv 2004. aastal oli umbes 150, kuid 2014. aastaks oli nende hulk kasvanud üle 1300, moodustades kokku 1,5 triljonit dollarit ehk umbes 10% kõigist varaklassidest.

Tänapäeval soovitatakse paljudele investoritele ETFe ja indeksfonde ning neid hoiatatakse aktiivselt juhitud fondide kõrgete kulude eest, mis söövad teenitava kasumi ära. Mõistagi ei taheta toita pankureid ning nähakse ETFe ja indeksfonde võimalusena panna oma raha rahulikult tükiks ajaks kasvama.

Teiselt poolt ütlevad aktiivsed investorid, et ainus võimalus turgu võita on langetada otsuseid aktiivselt. Lisaks saavad aktiivsed fondid hoiduda keerulistel aegadel nõrkadest sektoritest või regioonidest ning reageerida muutunud turudünaamikale.

Ühesõnaga - mõlemal hoiakul on omad plussid ja miinused.

Investeerimisstrateegia, mis hõlmab endas väärtpaberite piiratud ostmist ja müümist.

Investor teeb investeeringu eesmärgiga teenida pikaajaliselt tulu ning vähendada investeeringu haldamisele kuluvat aega ja raha.

Passiivse investeeringu pooldajad ei üritada eristada atraktiivseid väärtpabereid ebaatraktiivsetest ega ürita ajastada turgudele või sektoritesse sisenemist või väljumist. Passiivsed investorid toetuvad pikaajalistele ajaloolistele andmetele, hajutavad portfelle väga laialdaselt nii sektorite vahel kui ka -siseselt ning säilitavad osalused pikaks ajaks.

Kuldne kesktee

Õnneks ei peagi investorid valima kindlalt ühe või teise tee. Selle asemel, et näha aktiivset ja passiivset investeerimist vastandlikuna, võiks vaadelda neid teineteist täiendavatena. Portfelli hajutamine on alati hea mõte ja üks võimalus on valida aktiivselt juhitud fondide kõrvale ETFe või indeksfonde.

Üldsus liigub passiivsete fondide poole, aga see pole jätkusuutlik. Kujutage ette, kui järsku oleksid kõik fondid turgu järgivad, passiivsed. Teoreetiliselt poleks siis ühel päeval enam aktsialiikumisi, kasumeid - midagi. Ainus liikumine turul tuleks fondidesse sisse ja välja voolavast rahast.

Aktiivsete fondide kaitseks ütlen, et endiselt on palju andekaid inimesi, kes suudavad turge võita, kuid teinekord tuleb nende ülesleidmiseks vaeva näha.

Kui tahate enda portfelli hajutada, siis valige ETFide ja indeksfondide kõrvale ka mõni aktiivselt juhitav fond, või vastupidi. Kindlasti aga tuleb enne fondi valikut teha põhjalik uurimistöö.

Hetkel kuum