Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nestori vastulöök pensionisüsteemi kriitikutele

    Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE).Foto: Andres Haabu

    Kui vaadata meie kolmeastmelist pensionisüsteemi, siis paremaks teha saab kõiki kolme sammast, leiab riigikogu esimees ja üks pensionisüsteemi loojatest Eiki Nestor (SDE).

    Seejuures vajab esimene sammas tema hinnangul parandamist, kolmas sammas uuesti ehitamist või kapitaalremonti ja teine sammas hooldust.
    „Seega on arvamuse avaldamine ja ka kriitika igati vajalik,“ ütles ta Äripäevale „Aga see kriitika peaks olema asjalik ja punkt number üks võiks seejuures olla mõistmine, mis see pension kui selline üldse on ja miks seda makstakse.“
    Järgneb Eiki Nestori kommentaar:
    Vabandan ette, kui ma kellegi jaoks seletan nüüd triviaalsusi, kuid paraku tuleb seda teha. Sest pensionisüsteemi kriitikud kahjuks seda ei tea või ei taha teada. Või on unustanud.
    Vanaduspension on kristlikus kultuuriruumis loodud väärtus, mis põhineb arusaamal, et eakamal inimesel peab olema kindel tema enda isiklik sissetulek ajal, millal ta ise oma vanuse tõttu tööelus osaleda ei saa. Mõnes teises kultuuriruumis kantakse eakate eest hoolt perekonna või kogukonna poolt ja seal pole pensione mitte kunagi makstud ega ei hakata ka ilmselt mitte kunagi maksma. Meie siin Euroopas näiteks peame õigeks, et kui varem sai inimene kord kuus palka, siis pensioniikka jõudes asendub see perioodilise sissetulekuga pensioni näol. Ja mis kõige olulisem – pensione makstakse kuni inimese elupäevade lõpuni.
    Tehke vahet pensionifondil ja investeerimisfondil
    Siit ka minu esimene ja suur palve – saada aru, mis vahe on teise samba pensionifondil ja investeerimisfondil. Investeerimisfond on suurus, kuhu te saate paigutada oma vaba raha heas usus, et selle pealt võib teenida. Vastavalt sõlmitud lepingule saate sealt oma raha välja võtta, omal äranägemisel kohe kasutada või edasi investeerida. Investeerimisfondil ei ole muud eesmärki kui ülalmainitud hea usu tegelikkuseks saamine. Ka kogumispensioni fondid investeerivad ja elavad teadmises, et rahapaigutus peaks tooma aastate jooksul omanikule tulu. Aga lisaks sellele on neil veel teine eesmärk – kindlustada inimesele pensioniikka jõudes igakuine sissetulek.
    Püüan asja seletada hästi mustvalge näitega. Minusugune meesterahvas saab järgmisel aastal 63aastaseks ehk jõuab vanaduspensionikka. Tema vanaduspensioni suurus seejuures on välja arvutatav. Statistikaameti koduleheküljelt saab igaüks vaadata ka keskmise, kui kaua selles vanuses mehed Eestis veel pensionit vajavad. 2014. aastal oli see number 16,36. Seega saaks igale pensionile minejale välja arvutada nende kahe numbri alusel pensioni suuruse järgnevateks aastateks, päeva pealt välja maksta ja öelda, et sellega ongi kõik! Ometigi me seda ei tee ja ei tee seda ka mitte keegi mujal maailmas. See oleks suurim väljamõeldav lollus, sest tulemuseks oleks suur hulk inimesi väga kõrges vanuses, kes elavad üle keskmise, on kaotanud töövõime täielikult ja kellel polegi sissetulekut! Loodan, et oli arusaadav.
    Kui esimene sammas on lausriiklik siis ka teine sammas on riiklikult korraldatud. Tulevase pensionäri ja riigi koostöös. Varem sündinutele vabatahtlikult ja noorematele kohustuslikult. Kolmas sammas on vabatahtlik, koguja ja fondi vahelisel leppel põhinev. Riik siin kohustusi igakuulisteks väljamakseteks pensionieas ei võta, seega saab raha välja võtta ka kogumise ajal ja teha sellega mis iganes, kui nii on poolte vahel kokku lepitud. Teise samba puhul nii ei ole. Riik ei ole teinud üleskutset – kui paned 2% oma palgast investeerimisfondi, siis lisab riik Su kontole kahekordse summa! See oleks muidugi väga lõbus, selline kapitalismi-kommunismi segu, aga niivõrd „tarka“ üleskutset on raske ette kujutada. Küll aga sai selgelt öeldud, et kui sa ise oled nõus 2% oma palgast pensioni huvides kogumisele panema, siis lisandub sinna 4% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast. Veelkord – rõhuga sõnal „pension“. Mitte „investeerimine“!
    Kriitikud jagunevad akadeemikuteks ja enda äri pööritajateks
    Teise samba kriitikud jagunevad meil kaheks. Esimene osa, peamiselt akadeemiline pool, ei usu kas investeerimisse üldse või siis selle kasulikkusesse pensionide puhul. Nendega vaidlemise keerukus seisneb selles, et lisaks kriitikale ei ütle nad mitte kunagi ega mitte kuidagi, mida siis selle nigela demograafilise olukorra juures teha. Ehk ei paku alternatiivi.
    Teine, Äripäevas sageli sõna võttev seltskond, pakub alternatiive, aga seda peamiselt oma enda äri pööritamise ja mitte pensionäri huvides. Raha on ju fondides oi kui palju ja kuidas ikkagi sellele ligi pääseda? Siit ka minu kindel veendumus näiteks, et pensionifond peab paigutama raha sinna, kus see toob pensionärile tulu. See on eesmärk number üks. Ja kui koduses Eestis ei leidu mingil hetkel meeldivaid väljakutseid investeerimiseks Jüril ja Juhanil, ei saa neid olla ka pensionifondidel. Otsekoheselt öeldes, ka härra Roosaare ettepanek on minu jaoks pigem „oma piruka“ müümine teise samba kriitika najal.
    Olen siinkohal täiesti teadlikult jätnud välja esimese ja kolmanda samba, mille edasisel paremaks tegemisel on ka teise samba mõjud. Teise samba tegelik probleem on aga olemas. Sellele on küll loogilisi põhjendusi, aga peaks ka leidma lahendusi. Küsimus on selles, kuidas panna niivõrd suure kogumispensionäride arvu juures toimima tema kõrgeausus konkurents nii pensionifondide vahel, kui siis hiljem kindlustuslepingut pakkuvate seltside vahel. Tegelikult on väga paljud pretensioonid samba asjus kogujate endi poolt põhjendatud ja arusaadavad ning on kahju, kui nad vaimustuvad ettepanekutest, mis on tehtud nõid Nastja tasemel.
    Kudas panna tööle konkurents?
    Nii näiteks piirati seadusega pensionifondide poolt võetava tasu suurust teadmisel, et ühel päeval peaks konkurents neid tasusid madalamaks viima. Turu elavdamise huvides tehti uue fondi valimist lihtsamaks ja suurendati valikuvõimalusi. Ei aidanud ja maksimumtasude tähtaega tuli viia edasi. Ilmselt vajab uurimist ka seltside poolt pakutav, sest seal on pakkujaid oluliselt vähem, kui kogumise ajal. Miks peaks uskuma, et siin siis turg asjad paika paneb.
    Siit ka kaks üleskutset kõigile neile, kes teist sammast sisuliselt kritiseerida tahavad. Härra Roosaare kaasa arvatud. Kuidas panna nii kogumis kui väljamaksmisfaasis tööle konkurents, mis neid röövellikeks nimetatud tasusid vähendaks? Ja ma ei tea mitmendat korda välja öeldud mõte meie tugevatele vabakondadele toetuva elu juures – miks on siiani loomata Eesti Kogumispensionäride Liit, kes huve esindaks ja ühtlasi üle 600 000 inimesele natukenegi seletaks, mis loom see investeerimine selline on.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: Saksa majandussurutis ei jäta Eestit puutumata
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Enne sanktsioone varuti hoogsalt Venemaa vineeri Sõda puiduvedu suurt ei raputanud
Ukraina sõja puhkemise järel räägiti Vene sanktsioonide kartuses nii vajadusest raiemahtu suurendada kui ka ladudest, mis on täis varutud odavat Vene puitu. Maksuameti statistikast kumbagi otseselt ei paista, äri käis edasi nii nagu enne sõja algust.
Ukraina sõja puhkemise järel räägiti Vene sanktsioonide kartuses nii vajadusest raiemahtu suurendada kui ka ladudest, mis on täis varutud odavat Vene puitu. Maksuameti statistikast kumbagi otseselt ei paista, äri käis edasi nii nagu enne sõja algust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.