Venemaa võlakirjamüük läks kehvasti

Soovitud 10 miljardi rubla asemel emiteeris Venemaa ujuva intressiga võlakirju, mille tähtaeg on 2017. a detsember, vaid mahus 1,29 miljardit rubla. Ostusoove laekus 3,99 miljardi rubla ulatuses. Ka 5 miljardi rubla suuruses mahus kavandatud fikseeritud intressiga võlakirjade müük, mille tähtaeg on 2020. a mais, jäi sihist 29% maha. Keskmiseks tootluseks kujunes 10,21%, mis on ca kahe kuu kõrgeim tase, vahendas agentuur Bloomberg.

„Turu meeleolu võib väga kiiresti muutuda,“ ütles Commerzbank AG arenevate turgude peastrateeg Simon Quijano-Evans. „Kui olulord Türgi ja Venemaa vahel tõsiselt pingestub, muutuvad välisinvestorid veelgi ettevaatlikumaks ja suurem rõhk läheb kodumaisele nõudlusele.“

Läinud aastal tühistas Venemaa vähemalt kaks tosinat võlakirjaoksjonit, kui sanktsioonid laenamiskulud üles viisid. Sel aastal investorite huvi taastus, kui Venemaa hakkas pakkuma ujuva intressiga võlakirju ja Venemaa keskpank baasintressimäära kärpis. Sellest hoolimata on Venemaa suutnud praeguseks täita vaid 41% tänavuseks planeeritud võlakirjamüügi mahust.

Vahe katmiseks kavatseb riik võtta novembris reservfondist ca 300 miljardit rubla ja detsembris 700 miljardit rubla, ütles eile Venemaa aserahandusminister Maksim Oreškin.

Venemaa vastu Ukraina pärast kehtestatud sanktsioonid ja 42%ne nafta hinna langus viimase 12 kuuga on Venemaa majanduse langusesse viinud. Eelarvedefitsiidi suuruseks prognoositakse 3,3% SKPst, mis on suurim defitsiit 2010. aastast.