Juhan Lang • 15 aprill 2016

Kogu tõde ETFidest

ETFide populaarsus on kasvanud nii pikajaaliste investorite kui ka päevakauplejate seas.  Foto: EPA

Imepisikesed kulud võrreldes traditsiooniliste fondidega, suur hajutatus, lihtne ligipääs mistahes sektoritele, toorainetele ja regioonidele ning pahatihti ka suurem tootlus on järjepidevalt kasvatanud börsil kaubeldavate fondide (ETFide) populaarsust kohalike väikeinvestorite seas.

„Mulle tundub, et eestlane avastab enda jaoks üha rohkem börsil kaubeldavaid fonde ning traditsioonilised mittenoteeritud fondid on jäämas minevikku,“ rääkis LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi. „Investorit ei saa selles kuidagi süüdistada, sest ikka eelistatakse likviidsemat, mugavamini kaubeldavat ning madalamate tasudega tooteid. Lisaks on valik väga lai ning investeerimisvõimalusi on tuhandeid.“

Et siinsete väikeinvestorite huvi ETFide vastu on aasta-aastalt näidanud stabiilset kasvu, kinnitas ka Swedbank LC&I Markets Eesti maakler Kaspar Markus, kelle hinnangul pakub ETFidesse investeerimine eelkõige alternatiivi traditsioonilistele aktsiafondidele ja üksikaktsiatele.

Peamise eelisena tõi ta investeerimisfondidest väiksemate teenustasude kõrval välja lihtsustatud portfelli hajutamise, ehk sisuliselt on ühe instrumendiga võimalik võtta nägemus kogu indeksi tuleviku liikumise kohta, investeerimata üksikaktsiatesse. Lisaks võimaldavad ETFid panustada eksootilistele turgudele, kus tavapäraste kauplemisvõimaluste leidmine võib keeruliseks osutuda.

Danske Bank Eesti diiler Aleksandr Levtshenko lisas, et klientide huvi kasvu võib põhjendada ka suurema teadlikkusega – ETFid on saanud rohkem kajastust nii meedias kui ka pangad on enam tutvustavat infot pakkunud.

Börsil kaubeldav fond (ETF – Exchange-Traded fund)

Väärtpaber mis järgib indeksit, toorainet, mõnda varaklassi nagu indeksfond, kuid on börsil kaubeldav. ETFe on võimalik osta võimendusega ning müüa lühikeseks. Kõige enam tuntud börsil kaubeldav fond on SPDR, mis järgib SP500 indeksi liikumist ja selle sümbol on SPY.

Allikas: LHV

Eestlasi köidavad USA suurfirmad

Vallikivi sõnul on kohalike investorite absoluutne lemmik pikaajalisel investeerimisel USA 500 suuremat ettevõtet koondava S&P 500 indeksit järgiv indeksfond. Lisaks on eestlastest investorite lemmikute seas USA tehnoloogiasektori indeksit Nasdaq järgiv indeksfond QQQ.

Enimkaubeldute hulka kuulub tema sõnul Eestis S&P 500 indeksfond (leitavad sümbolite alt IVV ja SPY), kuid enimkaubeldud ETFide nimekirjast on läbi käinud ka nii kullakaevandajate (GDX), volatiilsuse (VXX), nafta (USO) kui ka finantssektori (XLF) ETFid. Eestlane on Vallikivi hinnangul lühiajaliselt keskmisest riskialtim ning seetõttu on soosikute hulgas ka võimendusega ETFid, nagu TVIX, UWTI, UVXY.

Üsna sarnane pilt avaneb teistegi Äripäevaga oma andmeid jaganud pankade klientide eelistustes. Markuse kinnitusel eelistavad Swedbanki kliendid pikaajaliste investeeringutena eelkõige regiooni- ja riigipõhiseid indeksfonde ning S&P 500 liikumist järgiva SPY ETFi kõrval noolitakse hoolega ka Saksamaa börsi käekäiku järgivat DAXEXi sümboli alt leitavat ETFi. Samuti tõi maakler ühe investorite lemmikuna välja XMEMi sümboli all kaupleva ETFi, mis on suunatud arenevate turgude investoritele, ning populaarsust on hakanud koguma ka toormete hinna liikumist jälgivad ETFid.

Indeksfondid sobivad aktiivsetele investoritele Ege Metsandi, Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht

ETFid, mis peegeldavad üks-ühele teatud turuindeksi koostist, sobivad aktiivsetele investoritele, kellel on aega, kogemust ja teadmisi erinevaid turge analüüsida ning optimaalset riskiga kaalutud portfelli koostada. Selliseid investoreid on siiski vähe.

Tavalised väikeinvestorid, kellel puudub aeg ja kogemused portfelli koostamisel ja juhtimisel, vajavad lahendust, mis pakub optimaalset hajutatud portfelli aktiivse varade juhtimisega ning selliseks lahenduseks ongi aktiivselt juhitud fondid.

Aktiivselt juhitud fondid katavad ka vähearenenud regioone ning üldjuhul võimaldavad paremat riskijuhtimist, sest aktiivselt juhitud fondijuht saab valida, milliseid aktsiaid ja võlakirju osta/müüa ja millal.

Investeerides ETFidesse saab investor 100%lise osa nii tõusust kui ka langusest. Aktiivselt juhitud fondid valivad oma investeerimisobjekte põhjalikult analüüsides. Igal fondijuhi on abiks suur hulk portfellijuhte ja analüütikuid ning selline suur meeskond võimaldab leida hea potentsiaaliga ning teiste investorite poolt avastamata investeerimisobjekte, mis annavad võimaluse ETFi tootlust ka ületada.

Näiteks Kremnitzeri uuring (2012) näitab, et aktiivselt juhitud arenevate turgude fondid suutsid pakkuda ETFidest keskmiselt 2,87% paremat netotootlust. Üldjuhul, mida efektiivsem on teatud finantsturg, seda vähem võimalusi on aktiivselt juhitud fondil ETFi tootluse löömiseks.

Nii nagu igaüks valib endale sobivad jalanõud, saab igaüks endale ka sobiva investeerimislahenduse valida vastavalt eesmärkidele, oskusele ja mugavusele.

Poolt ja vastu

Vallikivi soovitas ETFidesse investeerimisel läbi mõelda oma riskitaluvus ja ajahorisont. Esmalt võiks tema hinnangul vaadata just suuremate ETFide poole, võrrelda alternatiivsete ETFide haldustasusid, likviidsust, tootlust ja ka kontsentratsiooni ehk teisisõnu, mitmesse erinevasse aktsiasse või kui laia geograafilisse piirkonda investeeritakse. USA ETFide võrdlemisel on tema kinnitusel väga hea abimees veebileht ETF Database.

Et ETFide puhul on ühe ostuga võimalus investeerida mitmekümnesse, mõnel juhul paarituhandesse aktsiasse korraga, aitavad need vältida ühe konkreetse ettevõtte riski. „Üksikaktsia võib hea valiku korral pakkuda tunduvalt suuremat tootlust, halval juhul aga kogu investeeringust ilmajäämist, mis on äärmiselt ebatõenäoline ETFi puhul,“ rääkis Vallikivi, kelle sõnul tuleks kindlasti eemale hoida lühiajaliseks kauplemiseks mõeldud võimendusega või langusele panustavad ETFidest.

Ka Levtshenko sõnul on väga oluline, et investor saab aru ETFi spetsiifikast ning võimalikest lisariskidest ja kuludest. „Nafta ETFide puhul ei käi pikemal hoidmisel ETFi hind sugugi käsikäes nafta maailmaturu hinnaga, vaid näiteks contango (olukord, kus tooraine futuurid kauplevad toorme hetkehinnast suurema hinna juures – toim) tõttu võib ETFi hind märksa kehvemat hinnaarengut näidata kui nafta maailmaturu hind vastaval perioodil,“ tõi ta näite.

Ta lisas, et lisaks kõigele muule on aktiivselt juhitud fondide ees ETFide eeliseks veel ka läbipaistvus. „ETFi puhul on tavaliselt üsnagi selge, mida sa ostad – näiteks S&P 500 ETFi puhul tead sa, et nüüd ja tulevikus on sinu investeeringu väärtus seotud teatud kaaluga indeksisse kuuluva 500 eri aktsia väärtusega,“ märkis ta.

Millised on ETFide maailmas viimased trendid? LC&I Markets Eesti maakler Kaspar Markus

Viimastel aastatel on ETFide maailmas üha enam hakanud ringlema termin smart beta, millega iseloomustatakse ETFe, kus fondi lähtepunktiks ei ole turu kapitalisatsioon. SPY US, maailma suurim S&P 500 indeksil põhinev ETF, määratleb oma investeeringu suuruse ühte ettevõttesse vastavalt kõnealuse firma turu kapitalisatsioonile.

Smart beta puhul aga räägitakse võimalusest edestada tootluse poolest just turu kapitalisatsioonil põhinevaid ETFe kui fondi selekteerida ettevõtteid hoopis kriteeriumite alusel, nagu näiteks volatiilsus, dividendid või tulu. Näiteks SPLV US on kõrge kauplemisaktiivsusega smart beta ETF, mis järgib S&P 500 indeksi kõige madalama volatiilsusega ettevõtete liikumist. Arvestades, et smart beta põhimõttel juhitud ETFide varad on ületanud 400 miljardi dollari piiri, siis tundub, et investorite poolt on strateegia hästi vastu võetud.

ETFide valimisel tuleks eelkõige silmas pidada fondi kulude suhtarvu. Erinevate fondide kulud võivad märkimisväärselt varieeruda, mistõttu peaks investor kindlasti ennast kurssi viima enne lõpliku investeerimisotsuse langetamist. Lisaks fondi tasule tuleks tähelepanu pöörata ka instrumendi likviidsusele ja sellele, kui edukalt on ETF võrdlusalust indeksit ajalooliselt suutnud järgida.

Puudub fondijuhi panus

Aktiivselt juhitud fondi eeliseks ETFi ees on Levtshenko kinnitusel aga fondijuhi panus, mis võib potentsiaalselt päädida üldindeksist paremas tulemuses. Ta selgitas, et kui näiteks ETFi puhul võib raskustesse sattuva ettevõtte aktsia jääda investeeringute sekka kuni ettevõtte pankrotini ja aktsia väärtusetuks muutumiseni välja, siis fondijuht viskab probleemse ettevõtte aktsiad tõenäoliselt märksa varem investeeringute seast välja.

Samuti on tema hinnangul aktsiaindeksid üsnagi kaldu suurettevõtete poole. „Kui ETFi ostes omandab investor valdavalt aeglasemalt kasvavaid suurettevõtteid, siis aktiivselt juhitava fondi investeeringute hulgas võib olla mõnevõrra enam keskmise ja väiksema suurusega ettevõtete aktsiaid, mille potentsiaal on suurem,“ leidis ta.

Hetkel kuum