Doha naftaleping külmutaks tootmismahud pooleks aastaks

„Praegu on laual vaid üks idee - külmutada nafta tootmismahud jaanuarist oktoobrini,“ teatas üks ametnikest, kes palus ajakirjanikelt anonüümsust. „Lisaks on ettepanek kohtuda taas oktoobris ja siis edasi vaadata,“ lisas ta.

„Meil on lepe,“ ütles Reutersile veel üks Dohas viibiv ametnik, kes palus samuti anonüümsust.

Enam kui kümme naftatootjat on teatanud, et osaleb tänastel Doha kõnelustel. Suurtootjaist on Iraan kord lubanud osaleda, kord mitte. Iraan on mõista andnud, et ei poolda naftariikide tootmismahtude külmutamise kokkuleppeid.

Doha lepingu algvariandis on kirjas, et leppes osalevad riigid võivad omavahel aktiivselt konsulteerida, et vähendada ületootmist naftaturul. Samuti on lepe avatud, mis tähendab, et riigid, kes alguses ei liitu, saavad seda teha hiljem.

Leping näeb ette, et luuakse kõrgem vaatluskomitee, kuhu kuulub kaks naftaministrit OPECi maadest ning kaks ministrit OPECisse mitte kuuluvatest riikidest. Neid nõustab ekspertkomitee.

Kuigi kõnealune leping oleks naftatootjatele ehk suur samm, on Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmeil leppel üsna kasin mõju. Agentuuri sõnul peaks naftaturu suuremad muudatused sündima tuleval aastal.

Ühtlasi peaks Iraanil olema Doha kõnelustel otsustav roll. Iraan sai sanktsioonide alt vabaks jaanuaris ning on sest ajast rõhutanud soovi maailmamajandusse naasta. Iraani naftaminister Bijan Namdar Zanganeh teatas nii OPECi liikmetele kui ka organisatsiooni mittekuulujaile, et Iraani tagasitulek naftaturule on reaalsus. „Kui Iraan fikseeriks tootmismahud veebruarikuu tasemel, tähendaks see, et sanktsioonide eemaldamisest pole meile mingit kasu,“ selgitas ta.

Saudi Araabia rõhutas, et asjaolu, kas riik kirjutab leppele alla, sõltub suuresti Iraanist. Siiski pole teada, missuguse strateegiaga saudid kõnelustele lähevad ehk missugune on nende lõplik seisukoht.