Nafta hinna põhi võib olla möödas

Toornafta hind kukkus esmaspäeva varahommikul turgude avanedes 6,8 protsenti, kuna Katari pealinnas Dohas ei jõutud tootmismahtude külmutamise teemal mingitele tulemustele. Kõnelused jooksid liiva, kuna OPECisse mittekuuluvad riigid ei tahtnud tootmismahte külmutada, kui kartell seda ise ei tee.

Ebakõlad OPECis on tingitud asjaolust, et Iraan, kes hiljuti vabanes sanktsioonide alt, tahab enda tootmist tõsta sanktsioonide eelsele tasemele. Iraan on väljapääsmatus olukorras, kuna tootmismahtude suurendamiseta satub ta veel halvemasse majanduslikku olukorda.

Investorid kinnitagu turvavöö

Investeerimispangad Goldman Sachs ja Barclays hoiatasid, et Doha kohtumise järel on oodata naftaturul suuremat kõikumist. „Naftatootjate usalduskriis koos suurenenud spekulatsioonidega võib lühiajaliselt kaasa tuua järsu naftahindade languse,“ hoiatas Barclays 17. aprillil ehk Doha kohtumisega samal päeval.

„Kuid naftaturgu on viimasel ajal aidanud tasakaalustada tootmise katkestused ning tootmise aeglustumine OPECisse mittekuuluvates riikides. Nädalavahetusega on lisandunud uusi tootmiskatkestusi Kuveidis, Nigeerias ja Kanadas,“ lisas Barclays. Kuveidis on tootmine naftatööliste streigi tõttu langenud 60 protsenti.

Kuigi lühiajaliselt prognoositakse naftahindadele kõikumist, nähakse teist poolaastat helgemates toonides. Seetõttu tõstis ka Citigroup enda selle aasta naftahinna prognoose 3 dollari võrra ning prognoosib nüüd WTI hinnaks 42 dollarit ja Brenti hinnaks 43 dollarit. „Kaks aastat toimunud naftavarude kuhjumine on jõudmas punkti, kus hakkab toimuma varude vähenemine,“ teatas Citigroup, prognoosides, et järgmisel aastal tõusevad hinnad tagasi 60 dollarini.

Pikaajalised investorid, kes sisenesid naftaturule jaanuari põhjade juures, ei peaks praeguse kõikumise juures midagi tegema. Need, kes on panustanud nafta hinna tõusule, peaksid seega saama aru, et praegune kõikumine on järjekordne samm naftahinna stabiliseerumise suunas.

Valuutad reageerisid kukkumisega

Täna hommikul valuutaturu avanedes võtsid suuna alla Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa ja Norra valuutad. Jaapani jeen seevastu rallis 17 kuu tippu.

„Doha kõneluste läbikukkumine kirjeldab hästi praegust olukorda naftaturul, kus nõudlus ja pakkumine pole tasakaalus. Nafta hinnad võivad alla tirida ka teiste toorainete hinnad ja see mõjutab neid riike, kes on toorainete eksportijad,“ ütles National Australia Banki valuutastrateegia juht Ray Attrill.

Austraalia on suur toorainete eksportija ja seetõttu kukkus Austraalia dollar täna USA dollari suhtes 1,2 protsenti, mis on suurim kukkumine pärast 7. aprilli. Kanada dollar langes USA dollari suhtes 1,1 protsenti. Nafta on Kanadale üks suurimaid ekspordiartikleid.

Praegusest olukorrast lõikab suurimat kasu Jaapani jeen, mis traditsiooniliselt on investoritele ebakindlatel aegadel valuutaturu turvasadamaks. Jeen tõusis täna 0,6 protsenti USA dollari suhtes ning 0,7 protsenti euro suhtes. Sel aastal on jeen dollari vastu tugevnenud 11 protsenti, euro vastu 7 protsenti. Euro-dollari paaris reageeris hommikul euro ligi pooleprotsendilise langusega.

Surve on kasvanud ka Saudi Araabia valuutale, mille kurss on juba üle 30 aasta fikseeritud dollari suhtes. Pärast Doha kohtumist kasvas nende lepingute hulk, millega panustatakse Saudi Araabia rahaühiku riaali devalveerimisele, kirjutas Bloomberg.

 

Naftahinna prognoose seinast seina

Vaadates viimaste nädalate prognoose nafta hinnale, on analüütikute arvamus kahetine. Leidub neid, kes usuvad, et nafta hind võib langeda 30 dollari tasemele, kui ka neid, kelle arvates tõuseb nafta hind 50 dollarini barrelist.

Hiljuti ütles Prantsuse investeerimispanga Natixis nafta- ja gaasianalüütik Abishek Deshpande, et nafta hinna tõusu taga on olnud investorite liigne optimism naftariikide kohtumise osas ja märgid sellest, et USA naftafirmad võivad hakata enda tootmist vähendama. See tooks endaga kaasa naftapakkumise languse turul, kus on niigi liigpakkumine.

Deshpande ütles, et ei saa üldsegi aru, miks nafta hinnad kahe kuuga sellise ralli üldsegi tegid. Alates jaanuari põhjast on Brent toornafta tõusnud üle 50%, veebruari põhjadest on USA toornafta tõusnud peaaegu 40%. „Me oleme endiselt pessimistlikud, vaatamata viimaste kuude rallile, mis ei olnud nii palju tingitud fundamentaalsetest näitajatest, vaid eelkõige investorite optimismist,“ ütles Deshpande.

ECU Group’i peastrateeg Robin Griffiths ütles CNBC-le, et kui analüüsida naftagraafikuid, siis vaatab sealt vastu barrel hinnaga 20-30 dollarit. „Sinna vahemikku jääme tõenäoliselt rohkem kui aastaks. Unustage 50 dollariline barrel, kuna sellest saab aru hinnagraafikuid vaadates. Võime uuesti jõuda eelmiste põhjade juurde,“ ütles Griffiths.

UBS Group AG strateeg James Purcell ütles Doha kohtumise järgselt Bloombergile, et nafta hinnad võivad järgmise kolme kuu jooksul uuesti jõuda 30 dollarini.

Prognoos: nafta hind tõuseb 50 dollarini

RBC Capital Marketsi toorainete strateegia juht Helima Croft prognoosis, et nafta hinnad võivad aasta lõpus tõusta 50 dollarini.

 „Järgnevatel nädalatel liiguvad naftahinnad tõenäoliselt allapoole. Turul on jätkuvalt liigpakkumine ning fundamentaalnäitajad on nõrgad,“ ütles ta. Vaatamata sellele prognoosib Croft, et olukord aasta lõpus muutub ning hinnad tõusevad 50 dollarini.

Nafta hindu võib tema sõnul survestada Iraan, kes sel aastal vabanes rahvusvahelistest sanktsioonidest ja tahab nüüd taastada enda naftaekspordi sanktsioonide eelsele tasemele. See tähendaks rohkem naftat turule, kus valitseb niigi liigpakkumine.

Analüüs: naftahinna mõju aktsiaturgudele väheneb

Bloombergi koostatud analüüsi järgi on nafta hind hakanud üha vähem mõjutama aktsiaturgude esitust ning reaktsioon turgudel ei ole enam nii dramaatiline kui aasta alguses.

„Euroopa aktsiaturud vähendasid enda esialgselt langust ja see näitab, et turgudelt kapituleerumist ei toimu,“ seisis analüüsis. „Ka naftahinnad hakkasid taastuma enda päevaste põhjade juurest.“

Euroala perifeeria võlakirjade hinnad päeva esimeses pooles küll langesid, kuid vähendasid kaotusi päeva teises pooles. „Naftahindade nõrkus lisab volatiilsust nädalale, kus on tulekul Euroopa Keskpanga ja Rootsi keskpanga Riksbanki intressimäärade otsused ning mitmete oluliste firmade tulemused,“ kirjutati analüüsis.

Tänane negatiive reaktsioon börsidel tulenes asjaolust, et aktsiahindadesse oli sisse arvestatud Doha kohtumise kokkulepe.

Kokkuvõte. Järgmine võimalus naftatootmise külmutamiseks tuleb juunis, kui toimub uus OPECi kohtumine. Naftasõda käib praegu täie hooga ning kõik tahavad enda turuosa kaitsta. Kuigi analüütikud on praegu pessimistlikud, on naftahindade mõju aktsiaturgudele vähenemas ning see võib tähendada, et nafta hinna põhi võib olla möödas.

Doha 17. aprilli kohtumine

Kogunesid OPECi riigid ja teised tootjariigid, eesotsas Venemaa ja Saudi Araabiaga, kes toodavad umbes pool kogu maailma naftast. Kohtumise eesmärgiks oli külmutada tootmismahud jaanuari tasemel, mis aitaks toetada nafta hinda maailmaturul. Eemale jäid USA, Hiina ja Kanada.

Jaanuari keskpaigas leppisid Venemaa, Saudi Araabia, Katar ja Venezuela kokku selles, et külmutavad enda tootmistasemed.Nafta hind rallis selle peale üle 30 protsendi.

Iraan ei tahtnud enda tootmismahte külmutada. Sellega ei olnud nõus OPECi juhtriik Saudi Araabia ning seetõttu jäi kokkulepe sõlmimata. Naftahinnad reageerisid ligi 7% langusega.