Mis on Fedi rahanduspoliitika tagamaad?

Artikkel

- Börsiuudised
- Kadi Neemre
- 20. aprill 2016 kell 14:40
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mis on Fedi rahanduspoliitika tagamaad?
Foto: EPA
Föderaalreserv tõstis esimest korda ligi 10 aasta jooksul intressimäärasid ning see pidi olema esimene samm teel “tavapärasema” rahanduspoliitika suunas. Märk, et majandus ei vaja enam toimimiseks null-intressimäärasid.
Turud kõiguvad aga suurte amplituutidega üles-alla ning keskpangad eksperimenteerivad negatiivsete intressimääradega, toetamaks kehvas seisus majandusi. See aga tähendab seda, et Föderaalreservi jaoks võis esimene samm normaliseerumise rajal jääda pikaks ajaks viimaseks, vahendab CNBC.
Föderaalreservi juht Janet Yellenit kiideti tema hästi ajastatud detsembrikuise intressimäärade tõusu eest, kuid turud sammu üle erilist rõõmu üles ei näidanud.
“Info põhjal, mis Föderaalreservil detsembris oli, tehti täiesti õige otsus. Kui praegu jäetaks intressim äär muutmata või kärbitaks seda, näitaks see Fedi sõltuvust majandusandmetest,” sõnas Wells Fargo Funds Managementi portfooliostrateeg Brian Jacobsen.
Viimasel kahel kohtumisel on otsustatud intressimäärasid mitte tõsta ning turg panustab sellele, et intressimäärad jäetakse tõstmata ka aprilli lõpus. See aga tähendab, et detsembrikuiseks intressimäärade tõstmise tõenäosuseks on vaid 50%.
Jacobsen usub, et “normaalse” rahanduspoliitika juurde naasmiseks kulub vähemalt kuus aastat.
Morningstari direktor Bob Johnson aga usub, et mitmed ajutised faktorid nagu segadus energiaturgudel, soe ilm, mis on kärpinud kommunaalteenuste kasumeid ning tugev dollar, mis avaldas negatiivset mõju ekspordile, põhjustasid neljanda kvartali SKP nõrka, vaid 0,7% kasvu.
Johnson usub, et majandus taastub ning kasvab esimeses kvartalis 2-2,5%.
“Asjad ei ole suurepärased, kuid ei kuku ka kokku,” märkis ta.
“Föderaalreserv peab olema ettevaatlik,” sõnas Johnson. “Kui dollar kukub ja energiahinnad tõusevad, võib inflatsioon kiiresti kasvada.”
Tema arvates võib Fed intressimäärasid sellel aastal tõsta veel kaks või kolm korda.
Intressimäärade tõusu puhul seisneb probleem aga ülimalt tundlikes finantsturgudes.
Föderaalreserv peab arvestama ka teiste keskpangade tegemistega.
“Me elame omavahel ühendatud maailmas,” sõnas Jacobsen. “Föderaalreservi tegevus sõltub teiste keskpankade tegevusest,” sõnas ta.
Edasine poliitikate lahknemine ülejäänud maailmaga võib põhjustada rohkem probleeme. “Kui Jaapani keskpank alandab intressimäärasid veel sügavamasse miinusesse, siis võib see Föderaalreservi samme veelgi kauem edasi lükata,” sõnas Jacobsen.
Kui majandus peaks langusesse sattuma, milleks on tema hinnangul 10% võimalus, siis võib Föderaalreserv käiku lasta järjekordse kvantitatiivse lõdvendamise programmi majandus toetamiseks.
Hetkel kuum