Pokemon Go sattus pahandustesse

Nii Ameerika Ühendriikide Holokausti Mälestamise muuseumi kui ka Arlingtoni surnuaia esindajad on teatanud, et Pokemoni otsijad sinna oma virtuaalset tegelast otsima minna ei või.

“Pokemon Go mängimine kohas, mis on pühendatud natsiohvritele, on äärmiselt kohatu,” lausus muuseumi kommunikatsioonidirektor Andy Hollinger ja lisas, et annab endast kõik, et koht saaks mängust eemaldatud.

Juba on mängu ametlikule kodulehele ilmunud nimekiri kohtadest, kuhu mäng oma austajaid suunata ei tohiks. Inimesed saavad soovi korral kohtade nimekirja täiendada.

Pokemon Go mäng on maailmas vallandanud tõelise hulluse. Mäng on omavahel ühendanud nii reaalsuse kui virtuaalsed tegelased: mängu üks osa on nutitelefoni kaamera, milles olev pilt ühendatakse mänguga, kus lisatakse ühte või teise kohta Pokemon. Mängija ülesanne on minna Pokemonile võimalikult lähedale ning see “kinni püüda”. Lisaks meelelahutusele on mängu üks osasid ka sportlik pool – tänu Pokemon Gole peaksid inimesed hakkama rohkem liikuma ning avastama seega neid ümbritsevaid paiku. Suurlinnade elanikele võib see tähendada, et nad satuvad piirkondadesse, kus nad kunagi olnud pole.

Holokausti radadel

Washington DCs asuvad natsiohvrite muuseum ning Arlingtoni surnuaed pole sugugi ainukesed, kuhu Pokemon Go oma mängijad suunanud on. CNN Money andmeil on mäng suunanud Pokemonide jahtijad muu hulgas Poolas asuvasse Auschwitzi muuseumi, aga ka Los Angeleses asuvasse holokausti muuseumi, lisaks New Yorgis asuvasse 9/11 muuseumi, Washingtonis asuvasse Vietnami veteranide mälestuskohta. Siia lisandub veel arvukalt mälestuspaiku ning rahvusparke.

Auschwitzi muuseumi kõneisik Pawel Sawikci lausus CNN Moneyle antud intervjuus, et tema pole küll mänguga lähemalt kursis, ent on näinud internetipositusi, kus Pokemonide püüdjad tõepoolest holokausti mälestuskohtade juures ringi käivad.

Populaarsed kirikud

Iseäranis populaarseks on muutunud Pokemonide jahtimine kirikus. Autosõiduteenus Lyft on teada andnud, et autojuhid on pidanud korduvalt tegema sõidu jooksul peatusi, kuna Pokemon on olnud kirikute läheduses või suisa pühapaigas sees. Viimasest on muuseas saanud Twitteris omajagu fenomen: inimesed jagavad postitusi, kus nendivad, et olid sunnitud kirikusse minema, et Pokemoni püüda.

Pokemoni-mängu loojad on öelnud, et Pokestopid on loodud avalikesse kohtadesse, sinna hulka kuuluvad ka muuseumid, monumendid, mälestussambad ja kirikud. The Pokemon Company International on siiski keeldunud avaldamast, mille alusel või kuidas mängija jaoks Pokemonid paika pannakse.

Los Angeleses asuva holokausti muuseumi direktor Samara Hutman märkis, et kui muuseum esitas ettevõtte kodulehel taotluse, et koht mängust maha võetaks, juhtus see üsna kiiresti.

Pokemon Go mäng on esialgu saadaval USAs, Austraalias ja Uus-Meremaal. Sellest hoolimata on Pokemon Go juhatanud oma mängijad iseäralikesse kohtadesse väljaspool nimetatud maid. Viimase näiteks võib tuua juba eespool mainitud Auschwitzi muuseumi Lõuna-Poolas.  

Kes kui palju teenib?

Kuigi Pokemon Go põhiversioon on kasutajale tasuta, võib soovi korral mängija teha erinevaid oste, et jõuda kõrgemale tasemele. Ka suurkompaniidel on oma kasum mängus.

Pokemon Go brändi omanik Jaapani ettevõte Nintendo aksia hind on pärast mängu erakordset edu 60% tõusnud. Mõnede allikate sõnul on Nintendo päevane käive 1,6 miljonit dollarit, vahendab Independent.

Nintendo puhul on rahvusvaheline meedia arutanud korduvalt seda, missugust rolli ettevõte Pokemon Go edus siiski märgib. Analüütikud on väitnud, et ettevõtte aktsia on “õhku täis” ning on põhjendamatult kiiresti tõusnud.

Väljaanne MarketWatch selgitab, et tegelikult omab Nintendo vaid Pokemon Go brändi. Mängu enda arendajateks on ettevõtted Ninantic ja Pokemon Company. Viimasest omab Nintendo aga 32%.

Suurfirmad Apple ning Google teenivad Pokemoni-mängust samuti märkimisväärset kasu. Nimelt teenivad nad 30% äppi-sisesest müügist ehk iga kord kui Pokemonide jahtija otsustab kõrgemale tasemele jõudmiseks ostu sooritada, saavad Apple ja Google sellest oma osa.

“Pole päris selge, missugune on nende (Apple ja Google’i – toim) ärihuvi, ent me eeldame, et iga 100 müüdud ühiku pealt läheb 30 Apple’ile, 30 Nianticule, 30 Pokemonile ja 10 Nintendole,” selgitas David Gibson Macquarie Researchist.

Alphabet ehk Google’i emafirma on samuti varasemalt Nianticusse investeerinud, mistõttu saab kindlasti ka tema oma osa, lisas Gibson.