Kuidas mõjutavad USA valimised S&P 500 indeksit?

Artikkel

- Börsiuudised
- Mait Kraun
- 7. november 2016 kell 10:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas mõjutavad USA valimised S&P 500 indeksit?
Presidendikandidaatide debatt.Foto: EPA
Investorid peaksid ennast valmis panema, sest kohe pärast USA presidendivalimisi on aktsiaturgude volatiilsus alati järsult tõusnud. Paanikaks ei ole aga põhjust, kirjutab Bloomberg.
Põhjus on selles, et aktsiaturud muutuvad küll volatiilsemaks, aga pikaajalist suunda esialgse reaktsiooni põhjal prognoosida ei saa. Päev pärast presidendi valimist liigub S&P 500 indeks keskmiselt 1,5 protsenti ühele või teisele poole. Esimese päeva suund määrab järgmise 12 kuu suuna aga vaid pooltel kordadel.
Turud muutuvad järgmistel päevadel pärast presidendivalimisi tavapärasest kaks korda volatiilsemaks, selgub Bloombergi andmetest. Investoritele võib seega tunduda, et tuleb tegutseda ning otsuseid vastu võtta. 2008. aastal, mil Barack Obama presidendiks valiti, kukkusid aktsiaturud kiiresti 5 protsenti. Ei ole aga tõendeid, et valimiste tulemus võiks pikka aega aktsiaturgude suunda mõjutada, ja selle tõttu peaks investorid asja rahulikult võtma.
Pilt selgineb peagi
„Aktsiatega kauplemine on väga keeruline,“ ütles PNC Asset Managementi investeeringute juht Thomas Melcher. „Kui turgudel toimub müügilaine, aga sa investeerid pikaajaliselt, siis võiks tegemist olla ostuvõimalusega. Pilt läheb mõne aja pärast selgemaks ja investorid saavad aru, et majandusega on okei.“
Alates 1928. aastast on olnud 22 valimised. S&P 500 indeks on pärast tulemuste teatamist langenud 15 korral ning keskmine kaotus olnud 1,8 protsenti. 9 juhul 15st muutsid aktsiaturud peagi suunda ja näitasid 12 kuu lõikes tõusu, selgub Bloombergi kogutud andmetest.
Esmaspäeval kallinesid S&P 500 indeksi futuurid 1,4 protsenti, sest FBI teatas, et demokraadist presidendikandidaadi Hillary Clintoni e-kirjadest midagi kahtlast ei leitud.
Hea näide on siinkohal Barack Obama presidendiks saamine. Pärast 2008. aasta valimistulemusi hakkasid aktsiaturud kiiresti langema. 2012. aastal ei olnud olukord sugugi parem – pärast tulemuste teatamist langes S&P 500 kahe päevaga 3,6 protsenti.
Obama presidentuur pole aktsiaturgudele olnud üldsegi halb – või vähemalt ei ole ta turgudele ette jäänud. S&P 500 on alates 2008. aasta novembrist tõusnud keskmiselt 13,3 protsenti aastas. Need andmed viitavad investorite ebaratsionaalsusele – kohe pärast tulemusi ei saada täpselt aru, milline on vastvalitud presidendi mõju majandusele ja aktsiaturgudele.
„On tõenäoline, et osa inimesi reageerib üle ning paljud investorid püüavad aru saada, mida teised teevad,“ ütles Wisconsini ülikooli rahandusprofessor David Brown.
Hetkel kuum