Norra naftafond ei pääse Trumpi mõjust

„See, mida Trump esindab nii globaalsel tasandil kui USAs mõjutab meie käimasolevat arutelu aktsiate osakaalu üle,“ ütles agentuurile Bloomberg Norra suurima opositsioonipartei Norra tööpartei parlamendisaadik Torstein Tvedt Solberg. „Peamine põhjus aktsiate osakaalu suurendamiseks on see, et nii laieneks horisont ja kasvaksid tulud,“ ütles ta. „Kui aga aktsiaturgude trend on väiksema tootluse suunas, kuna protektsionism kasvab, siis hakkab see rolli mängima.“

Norra valitsus arutab praegu soovitust suurendada 850 miljardi dollari suuruses fondis aktsiate osakaal 60 protsendilt 70%-le, et parandada tootlust. Rekordmadalate intressimäärade ja globaalse majanduskasvu aeglustumise keskkonnas on fondil olnud eesmärkide täitmisega raskusi. Siht on tootlus vähemalt 3-4% tasemel, ilma muutusteta riskib see jääda napilt 2% tasemele.

Seni ei ole aktsiaturud protektsionismi tõusu pärast veel liialt muretsenud. Ühel hetkel võib aga ilmnema hakata Trumpi plaanitavate eelarvestiimulite, kaubandustariifide, sisserände piirangute ja kõrgemate intressimäärade negatiivne mõju maailmamajandusele, hindab Goldman Sachs Group Inc.

See oleks Norra naftafondile halb uudis. Fondi portfellis on ca 1,3% maailma aktsiatest. Investeeringud on jaotatud üle ilma, et eri piirkondade kasvust võita.

Trumpi valimisvõit võib anda fondile põhjust üle vaadata ka oma investeeringud USAsse. Portfelli maht on 320 miljardit dollarit ja sinna kuulub nii aktsiaid, võlakirju kui ka kinnisvara. Veel ei ole teada, kas suurem protektsionism võib tähendada ka suuremaid piiranguid vara välismaistele omanikele.

Trumpi poliitika võib riivata ka eetilisi printsiipe, mille järgi fond oma investeeringutes joondub. Fond ei investeeri näiteks tuumarelvadega seotud ettevõtetesse ega tubakatööstusesse, suur osa söetööstusesse tehtud investeeringutest on juba maha müüdud. Tähelepanelikult järgitakse korruptsiooni- ja inimõiguste teemasid.

Tvedt Solberg näebki just selles vallas võimalikku suurimat mõju.

„Oleme seadnud oma investeeringutele väga selged ja ranged nõudmised,“ ütles ta. „Kui valitsev trend USAs on eemaldumine kliimaeesmärkide teavitusest, olles samas valmis suurendama kaevandamist, relvade tootmist – need kõik oleme juba musta nimekirja pannud, ilmselt siis tuleb meil asja arutada, kui nad seda teed lähevad.“

Norra valitsus on siiski hoidunud fondi kasutamast välispoliitika hoovana. Pealegi on Norra NATO liige ja USA liitlane. Äärmuslikele poliitilistele režiimidele on siiski reageeritud – fondil on keelatud investeerida näiteks Põhja-Koreasse ja Süüriasse.

Selliseid ettevõtteid, kuhu fond ei tohi investeerida, on praegu nimekirjas 123, kirjutas äsja Soome päevaleht Helsingin Sanomat. Nende seas on näiteks USA lennukitootja Boeing, kuna see valmistab tuumarelva komponente. Ka Wal Mart Norra naftafondi raha ei näe, kuna ettevõttes kasutatakse lapstööjõudu ja töötajate töötingimused on kehvad. Fond on ära müünud oma tubakatööstuse aktsiad ning ka korruptsiooniga seotud ettevõtetest nagu Hiina telefonitootja ZTE on fond oma raha välja võtnud. Lähtutakse põhimõttest, et ebaeetiline tegevus ei saa olla jätkusuutlik.

Norra naftafond on maailma suurim avaliku sektori varahaldusfond, kuhu laekub tulu nafta müügist. Aktsiad on fondil enam kui 9000 ettevõttes ligi 80 riigis.