Pensionifondid noolivad metsa

24. november 2016, 16:15
LHV Investeerimismeeskonna liige Jani Mäenpää (vasakul) ja Swedbanki investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla on aina enam metsausku.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161124/BORS/161129813/AR/0/AR-161129813.jpg
Ainult tellijale

Kuna klassikalised finantsvarad muutuvad järjest kallimaks, otsustasid Swedbanki ja LHV pensionifondid proovida kätt madalseisu läbi teinud mittetraditsioonilisemas investeerimisvaldkonnas ning soetasid metsa.

Swedbanki ja LHV kliendid said mõni aeg tagasi teada, et pankade pensionifondid investeerisid Birdeye Timber Fund 2 kaudu Eesti metsadesse. Swedbanki pensionifondide juht Kristjan Tamla leiab, et selline investeering aitab vähendada fondide sõltuvust finantsvarade tsüklilistest kõikumistest.

„Hetkel on olukord selline, kus paljud võlakirjad on null- või negatiivse intressiga ning aktsiaturud liiguvad kõige kallimate tippude suunas,“ rääkis Tamla. „See sunnib pensionifonde vaatama rohkem ringi ja ka mittetraditsioonilistes valdkondades ning mets on üsna loogiline valik,“ lisas ta. 

LHV investeerimismeeskonda kuuluv Jani Mäenpää leidis aga, et metsa tasub investeerida eelkõige sellepärast, et sektor on äsja madalseisu läbi teinud ning nüüd võib loota pikemale kasvuperioodile. „Mets on väga huvitav varaklass, sektorit tervikuna vaadates on üle 10 aasta paberikasutus languses olnud ja nõudlus kahanenud,“ selgitas ta. „Nüüd aga näeme, et raskused hakkavad läbi saama.

Uued trendid tootmises ja kaubanduses on avaldanud positiivset mõju ka metsandussektorile. Nafta toorainel põhineva tootmise kõrval areneb järjest jõulisemalt puidutööstuse jääkide materjalina kasutamine. E-kaubanduse kasv nõuab järjest rohkem pakkematerjale: uus suund on see, et loodussõbralikumad puidust pakendid asendavad plast-  ja metallpakendeid ja tselluloosi eksporditakse Hiinasse. "Vaatame LHVs metsandussektorit kui väärtusahelat: lisaks sellele investeeringule Birdeye Timber Fundi, on meil ka teisi metsavaraga seotuid investeeringuid: Metsä Board, Stora Enso, Grigeo Grigiškės ja Ha-Serv," rääkis Mäenpää.

Tootlus ei sõltu ainult majandusseisust

Nii metsa kui ka klassikaliste finantsvarade tootlust mõjutab majandustsükkel. „Kui üldine olukord on kehv, kukub ka varade hind,“ rääkis Tamla. Metsa on aga parem investeerida, sest võimaliku kriisi mõju rohelisele kullale on oluliselt väiksem kui näiteks aktsiatele või võlakirjadele.

„Metsa puhul on lisafaktor varade bioloogiline juurdekasv 3 protsenti aastas ja see toimub sõltumata krahhist,“ ütles Tamla, kelle hinnangul näeb Swedbank investeeringut ka hea võimalusena varasid hajutada. Samuti märkis ekspert, et kuna puidu ja maa hind käivad inflatsiooniga käsikäes, pakub investeering ka ostujõu vähenemise ja hindade kallinemise vastu kaitset.

Seejuures loodetakse investeeringult teenida 5-10protsendilist tootlust. „Kuna metsasektor on põhja just läbinud, võime olla ka uues pikaajalises tõusutsüklis,“ viitas ta sellele, et tootlusprognoos võib osutuda oodatust paremaks.

Selleks tuleb aga investoritel aru saada, kuidas metsa majandatakse. „Alati on oluline vaadata, mis piirkonnas konkreetne mets asub, milline on selle sortiment,“ selgitas Tamla. „Lisaks on tähtis mõista puiduhinna kujunemist ja sellega kaasnevaid riske." 

Mäenpää sõnul mõjutab tootlust ka see, kus ja millisel mullal mets kasvab – kui see on kvaliteetne ja hea, on ka tootlus kõrgem. „Eesti puhul tuleks panna kummikud jalga ning kiiver pähe ja füüsiliselt metsaga tutvumas käia – kontorist lips kaelas on metsa väga keeruline investeerida,“ oli ta veendunud.

Pikaajaline investeering

Mäenpää sõnul tuleb metsa vaadata kui väga pikaajalist investeeringut. „Näiteks kui oma raha paigutada noorde, männipuiduga metsa, siis võib minna 90-100 aastat enne, kui sellele saab lageraiet teha,“ selgitas ekspert. „Samas pensionifondide investeeringute ajahorisont ongi pikk,“ ei näinud ta selles probleemi.

Tamla märkis, et Eesti puhul on seni tavaks olnud metsa ainult lühiajaliselt investeerida. „Paari aastaga loodetakse sisse pandud raha välja raiuda,“ sõnas ta. Nüüd on pensionifondid võtnud aga eesmärgi teenida just bioloogiliselt juurdekasvult. „Pensionifondide investeering on hea näide, et raha metsandussektorisse on lisandumas, loodame oma investeeringut hoida vähemalt 10 aastat ja pärast seda vaatame üle, võimalik on seda perioodi ka pikendada,“ lisas Tamla.

Palju eeliseid

Kuigi investorile on oluline ise metsa majandamisega kursis olla, loodab Tamla ka Birdeye Timber Fund 2 meeskonnale. „Minu lootus on see, et need, kes fondi eest veavad, on oma ala spetsialistid ja teavad, kuidas metsa hallata,“ rääkis Swedbanki pensionifondide juht. „Mulle praegu ka tundub, et see meeskond saab igapäevasest metsamajandamisest väga hästi aru – seal on nii noort pealehakkamist kui ka kogenud ekspertiisi,“ selgitas Tamla.

Kuna pankade teatel ollakse suurimad fondi investorid, siis võimaldab see nende hinnangul ka asjade käiku vajadusel mõjutada. Peale selle on Birdeye kaudu loodud võimalus kodumaistesse metsadesse investeerida ehk olemas on ka emotsionaalne aspekt. „Kui investeerid Eestisse, siis tead, et võid kas või iga nädal oma valdused üle vaadata,“ nentis Mäenpää. „Ega muidu Eestis institutsionaalsetel investoritel väga palju võimalusi metsa ja metsaettevõtetesse investeerimiseks pole. Hoiame silmad kohalike investeeringute kohapealt lahti ning kui on väärt võimalus – kasutame seda ära."

Sõltumata eelistest kinnitavad nii LHV kui ka Swedbanki esindajad, et uute investeeringute tegemisega metsasektorisse ei kiirustata. „Sobivate metsamaade kokkuostmine ja leidmine võib võtta aastaid ning alati pole võimalik neid ka kvaliteetselt kokku osta,“ toonitas Tamla. „Meie eesmärk pole suure rahaga kiirelt pensionifondidesse rohkem metsa osta – pigem võtku protsess aega ja olgu väiksemates summades, peaasi, et struktuur ja hind on sobivad,“ lisas ta.

Ka mets sisaldab riske

Tamla juhtis metsa investeerimise riskikohtadena tähelepanu kinnistuga seotud riskidele, mis hõlmavad endas peamiselt tule- ja tormikahjude ohtu. „Füüsilise hävingu vastu aitab kõige paremini metsamaade hajutamine,“ oli tal ka vastumeede välja pakkuda. „Mündi teine pool on aga see, et kui krundid asuvad erinevates kohtades, on neid keeruline hallata,“ analüüsis ta. 

Mäenpää näeb arenguruumi eelkõige puidukasutuses. „Tule- ja tormikahjude tõenäosus on küllaltki väike, suurem risk on see, kui raiet õigel ajal ära ei tehta ja metsa väärtus seetõttu kahaneb,“ rääkis ta. „Samuti ekspordime liiga palju töötlemata puitu,“ osutas ta kitsaskohtadele. Tamla lisas seepeale, et innovaatilisus on oluline ning Eestil võiks olla rohkem puitmajade sarnaseid kõrge lisandväärtusega ekspordiartikleid.

Samuti on eksperdid ühel nõul, et kuigi üldine majandusolukord mõjutab metsa vähem kui teisi finantsvarasid, tuleb ka sellest tulenevate kitsaskohtadega arvestada.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2016, 16:26

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing