OPECi naftaleppe saatuse otsustas üks telefonikõne

Novembri viimasel päeval sõlmutud naftalepe tuli nii mõneski mõttes ootamatult. Analüütikud olid juba jõudnud lootused leppe osas maha matta, nafta hind reageeris igale positiivsele ning negatiivsele sõnumile vastavalt kas hüppe või langusega. Selgus, et naftaleppega seotud osapooled olid käinud välja omad tingimused ning nägemuse, missuguseks peaks OPECi kohtumise tulemus kujunema.

Tõelised sündmused juhtusid aga päev varem, 29. novembril, mil ühel pool telefonitoru oli Saudi Araabia naftaminister Khalid Al-Falih ning teisel pool Venemaa energiaminister Alexander Novak, kirjutab Bloomberg.

Novak ütles Al-Falihile, et kuigi Venemaa on ametlikult teatanud, et tootmismahte kärpida ei taheta, pole see siiski päris õige. Venemaa on nõus kärpima juhul, kui saudid suudavad teisi OPECi liikmeid nõnda survestada, et ka nood sama teevad. Nii läkski.

Organisatsioon teatas ametlikult, et liikmed on jõudnud kokkuleppele ning vähendavad naftatootmist 1,2 miljoni barreli võrra päevas. Leppes oli kirjas ka see, et OPECisse mitte kuuluvad riigid vähendavad naftatootmist kokku 600 000 päevas. Sellest pool ehk 300 000 barrelit võtab enda kanda Venemaa. Nafta hind reageeris 15% suuruse tõusuga ning ületas 50 dollari piiri.

Läbirääkimistel osalenud ametnike sõnul pidasid naftariigid pikki ja põhjalikke läbirääkimisi. Tehti kõva lobitööd, et ei juhtuks see, mis selle aasta aprillis, kui Doha kohtumise tulemusena tühjade kätega lahkuti. Asjaosalised kõnelevad, et peeti nii ametlikke kui ka salajasi kohtumisi, tippjuhid vahetasid pidevalt omavahel sõnumeid, et selgust saada, mis toimuma hakkab.

Tundub, et ponnistused kandsid vilja, sest septembri lõpus peetud kohtumise tulemusena otsustati, et novembris lepitakse kokku tootmismahtude kärpimise osas. Samas toona kindlat tegevusplaani paika ei pandud, mistõttu süüdistasid analüütikud naftariike liigses pealiskaudsuses, mis ei anna põhjust kindluseks, et lepe ka sünnib.

Naftalepe oli pideva küsimuse all. Iraan rõhutas pidevalt, et tahab oma majandust üles ehitada seoses rahvusvaheliste sanktsioonide alt vabanemisega. Iraak tõi põhjuseks ISISega võitluse ning leidis, et riigile peaks tehtama erandeid. Oma põhjuseid leidsid teisedki.

Samal ajal viitas Iraani naftaminister Bijan Namdar Zanganeh taas rahvusvahelistele sanktsioonidele ning majanduse taastamisele, Alžeeria naftaminister Noureddine Bourtarfa külastas nii Moskvat kui ka Teherani, et naftaleppest rääkida.

Naftaleppe sündimise päev ehk 30. november algas veidi ebaharilikult. Enne ametlikku kohtumist said kõik osapooled kokku hommikusöögil, kus tehti viimased ettevalmistused enne ametlikku läbirääkimiste vooru. Kohtumise õhkkond oli sõbralik ning mitteametlik.

Selle tulemusena teatas Zanganeh, et OPEC on leppe sõlmimisele lähedal. Turud reageerisid tõusuga.

Ametlik kohtumine kestis enam kui viis tundi ning läbirääkimised olid põhjalikud. Samas ei teatud siis, et kõige olulisem ehk nii-öelda saatuslik telefonikõne on juba tehtud.

Õige pea teatas saudide naftaminister Al-Falih kõnelustel osalejaile, et Venemaa on nõus oma toodangut kärpima juhul, kui OPECi liikmed leppest kinni peavad. Märkimisväärne on, et kui nüüd teatas Novak, et kärbitakse 300 000 barreli jagu, siis varasemalt oli erakõneluste käigus Novak maininud, et kui kärbitakse, siis 200 000 barreli jagu.   

Kui Venemaaga olid sotid selged, jäi korda ajada nii-öelda Indoneesia-küsimus. Nimelt on tegu ainsa OPECi liikmega, kes impordib naftat rohkem kui toodab. Algne leping sätestas, et Indoneesia kärbib oma päevast naftatootmist 34 000 barreli võrra, ent riigi delegatsioon teatas, et nõus ollakse üksnes 5000 barreli suuruse kärpega. See tõi kaasa otsuse: taaskord on Indoneesia liikmelisus OPECis peatatud.