• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas: muresõnumid Põhjamaalt

    Alustasin täna hommikut Statoili värskete tulemustega, mis mu päeva algust just ülemäära rõõmsaks ei muutnud.

    Nimelt teatas Norra energeetikaettevõte, et teenis möödunud aasta viimases kvartalis 40 miljoni dollari suuruse puhaskahjumi.
    Tegemist on suure langusega, sest veel aasta tagasi oli Põhjamaade suurim firma 185 miljoni dollariga kasumis ning sellist tulemust ei osanud oodata ka aktsiat katvate analüütikute enamus, kes prognoosis ettevõtte kasumiks koguni 618 miljonit dollarit. Samuti vähenes ettevõtte korrigeeritud müügitulu 1,778 miljardilt dollarilt 1,664 miljardi dollarini ehk 6 protsendi võrra.
    Statoil on rahul
    „Praeguse nafta hinna juures saavutasime soliidsed tulemused, meie toodangumahud kasvasid ning efektiivsus suurenes kõikides tootmissektorites,“ ütles Statoili tegevjuht Eldar Saetre. „Kahjumi põhjustasid aga kallinenud puurkaevude hooldus ning madal nafta ja gaasi maailmaturu hind.“
    Lisaks rõõmustas Saetre selle üle, et ettevõte suutis möödunud aastal plaanitust rohkem säästa. Kulusid on Statoil kärpinud alates 2014. aastast, mil nafta hind maailmaturul märkimisväärselt langes. Selleks lükati edasi mitmeid projekte ning koondati töötajaid. Aktsionäridele lubatud väljamaksete säilitamiseks suurendati aga võlga. Seejuures on aga suudetud efektiivsust suurendada, pakkudes samu teenuseid varasemaga võrreldes kohati isegi poole odavamalt.
    Samuti plaanib Statoil sel aastal investeerida tootmisse veel 11 miljardit dollarit, et suurendada aastane toodangukasv 4 protsendilt 5 protsendini.
    Nafta hind võib kerkida
    Paralleelselt Statoili tulemustega sattusin Financial Timesist lugema artiklit, et riskifondid panustavad nafta hinna tõusule. Seda suuresti tänu OPECi leppe järel piiratavale naftatoodangule. „Usk, et OPECi katsed turgu tasakaalustada õnnestuvad, on tugev,“ ütles ka Saxo Banki analüütik Ole Hansen.
    Brenti indeks ennustab nafta hinna tõusu.Foto: Äripäev
    Kuna maailm on nafta hinna suhtes optimistlikult meelestatud ning Statoil plaanib oma efektiivsust ning toodangumahte veelgi suurendada, jõuab ettevõte suure tõenäosusega peagi taas kahjumist kasumisse. Seejuures suudetakse tänu vahepealses kriisis tehtud kohandustele nüüd aga „musta kulda“ toota veelgi väiksemate kuludega.
    Olen rahulik
    Investeerisin Statoili ka olukorras, kus nafta hinna kerkimist polnud lähiajal näha. Teadsin kohe algul, et see võib ettevõtte tulemusi mõjutada ning seetõttu sai võetud pikk investeerimishorisont. Praeguseks on energiaettevõte aga oma turuväärtust üle 40 protsendi kasvatanud ning järgmisena makstakse dividende 22 senti aktsia kohta, mis on kooskõlas analüütikute ootustega.
    Pikaajalise investorina saan seega kokkuvõttes rahul olla, sest aktsia väärtus on kerkinud kiiremini kui oleksin julgenud loota ning ka dividend paneb konservatiivsel investoril tavaliselt silma särama. See aga ei tähenda, et ma ei võiks tulevikus ettevõtte kasvu ära kasutada ning ühel hetkel oma investeeringust kasumit võtta – mõtlen ju praegu nagunii aktiivselt, kuidas portfellis vaba raha hulka suurendada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat langusega
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Soome tarbijate usk tulevikku varises kokku
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim logistika-, metalli- ja puidusektorit
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.