LHV aktsia hind teeb ostja ettevaatlikuks

Panga dividendipoliitika näeb ette, et vähemalt 25% aktsionäridele kuuluvast maksustamiseelsest kasumist makstakse dividendidena välja.

LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu selgitas varem, et dividendipoliitika lepiti kokku juba möödunud aasta üldkoosolekul. „Kuivõrd LHV on jätkuvalt kiire kasvu faasis, suudame väärtust luua ka kapitali äritegevuses kasutades, mistõttu ongi juhatuse ettepanek maksta dividendideks 25% maksustamiseelsest kasumist,“ selgitas Madis Toomsalu.

Koosolekule kogunenud investorid suhtusid panga aktsiasse valdavalt positiivselt: ralli on olnud korralik – poole aastaga tõus ligi 30 protsenti, väärtpaber kauples tänase seisuga Tallinna börsil 9,5 euro juures.

Investor Lenno ütles, et on LHV aktsionär algusest peale. „Sain osta sellise koguse, millist soovisin,“ tunnistas ta. Aktsia käekäik andis Lennole põhjuse rahuloluks. „Põhjust on rahuloluks küll, nii aktsionäri kui kliendina. Tegelikult tegin kaks nädalat tagasi selle sammu, et tulin LHV panka üle,“ sõnas Lenno.

Mis aktsiat puudutab, siis tema plaanib seda esialgu hoida, mitte juurde osta. Väärtpaberiturgudel on Lenno tegutsenud vaid paar aastat, tal on veel paar Eesti aktsiat, kuid põhirõhk läheb välismaistele turgudele, eelkõige indeksifondidele. Kuidas tal nendega läinud on? „Ütleme nii, et olen teinud õnneks õigel ajal õigeid otsuseid. Eks ajaloos on olnud hetki, kus näpud sügelevad ja pärast mõtled, et oleks siis riskinud, oleks [nüüd rikas] … Näiteks enne Brexitit tahtsin oma raha panna… Aga siis mõtlesin, et ei hakka riskima,“ kirjeldas Lenno. Tema sõnul haris ta end börside osas ise. „Aktsiate kohta on eesti keeles head kirjandust saada, aga ETFide koha pealt tegin ise kodutööd ja arvutasin Exceliga,“ rääkis investor.

Investoritest isa-poega Martin ja Christopher Lembra plaanivad samuti aktsiat hoida. „Praeguse hinnaga juurde ei ostaks,“ sõnas Martin, kellel LHV aktsia on portfelli ainus Eesti börsi väärtpaber.

Krediidipanga juhatuse nõunik Valmar Moritz tunnistas, et on LHV klient juba ajast, kui nad veel pankki ei olnud. "Mängisin virtuaalportfelliga ja mõtlesin, et saan rikkaks,“ muheles mees. „Kui nad aktsiatega turule tulid, siis ostsin. Mulle meeldis viis, kuidas nad asju ajavad. Olen väga rahul – esimese aastaga on aktsia hind kõvasti tõusnud,“ rõõmustas Moritz. „Ma olen ostnud, et hoida, ma ei ole spekulant,“ lisas ta.

Pikalt investeerimisega tegelev Moritz märkis, et tema põhirõhk läheb Ameerika aktsiatele. „Analüüsides selgub, et kõige rohkem saavad tulu ikka ettevõtte omanikud – nii et on igati kasulik aktsionärina ettevõtte omanik olla,“ selgitas Moritz.

USA valis ta investeerimisriigiks seetõttu, et seal on tema hinnangul ettevõtja jaoks kõige soodsam majanduskliima. „Me võime ju olla patrioodid, aga Eestis peab ettevõtja üsna suuri kulusid kandma. Ameerikas piiri pole – teeni, palju tahad,“ ütles Moritz. „Minu põhimõte aktsiate valikul on see, et firmal peab olema arusaadav ärimudel ning ta peab olema reaalselt kohal. Ma ei mõista näiteks uue majanduse ettevõtteid, kes pole veel sentigi teeninud, on kogu aktsionäride raha ära kulutanud, aga teatavad, et ettevõte on nii ja nii mitu miljardit väärt. Ma valin võimalusel ettevõtte, kus pole palgaline juhtkond, vaid kus juhtkonna liikmed on ise omanikud, aktsionärid. Palgalise juhtkonna puhul on probleem, et nad teenivad küll käivet ja kasumit, kuid aktsionärid neid väga ei huvita,“ selgitas Moritz oma põhimõtteid.

Moritz alustas veidi üle kümne aasta tagasi. "Muidugi langesid kriisis ka aktsiate hinnad," rääkis ta. "Loomulikult olen ka aktsiaid müünud – kui on näiteks muutunud ettevõtte strateegia, juhtkond. Kuid USA turu puhul on hea tema suurus – kui vaja aktsiaid müüa, siis pane ainult order sisse, keegi ikka ostab. Tallinna börsil on teinekord raskusi juba tuhandest aktsiast lahtisaamisega,“ rääkis Moritz.

Tänasel aktsionäride üldkoosolekul kinnitati majandusaasta aruanne. Grupile omistatavast 17,8 miljoni euro suurusest kasumist kanti 891 000 eurot reservkapitali.

Varasemas börsiteates teatas LHV Group, et 2016. aasta puhaskasum oli 19,9 miljonit eurot – 5,1 miljonit eurot rohkem kui 2015. aastal. Pank teenis konsolideeritud kasumist 13,2 miljonit, varahaldus 6,1 miljonit ja Leedu äriüksus 1,9 miljonit eurot.

LHV Groupi tulud olid 2016. aastal 50,5 miljonit eurot. Aasta varem olid netotulud 38,3 miljonit eurot. Neto intressitulud kasvasid aastaga 29% ning neto teenustasutulud 31%.

Samuti otsustati aktsionäride üldkoosolekul kinnitada LHV Groupi juhatuse liikmete volitused veel kolmeks aastaks.