Eile käima lükatud nn muusikabörs Fanvestory ei tundu investor Madis Müüri hinnangul investeerimiskõlbulik keskkond.
- Investor Madis Müüri teeb uus ühisrahastuskeskkond Fanvestory skeptiliseks. Foto: Andres Haabu
Portaali asutajad
kirjeldavad Fanvestoryt Äripäeva artiklis kui võimalust “investeerida teostesse ja jagada tulusid artistidega” ning see on “väga huvitav investeerimisvõimalus, see ei sõltu majanduskasvust ega -langusest või börsikrahhidest, sest teoseid esitatakse ikka”. Müüri tegid sellised väited skeptiliseks.
"Üldiselt kui mainitakse, et mõni investeering majanduslangustele ei reageeri, majandusseadustele ei allu ja ei tooda selle tõestuseks midagi välja, siis see on lihtsalt ja labaselt vale," kirjutas Müür
finantsportaalis Rahaasjad.ee. "Muusika kui meelelahutus läheb pigem luksuskaupade kui esmatarbekaupade valdkonda ja sellisena on see kindlasti just majandustsüklitest sõltuvam." Ta tõi esile 2009. aasta artikli, kus kirjeldati, et heal aastal tõusid autoritasud 20% aastas, mis tema sõnul tähendab, et need sõltuvad selgelt majanduskasvust ja -langusest.
Müür kirjeldab, kuidas ta püüdis leida infot Eesti autoritasude kohta, kuid midagi konkreetset oli keeruline leida. Nii palju aga selgus, et autorid teenivad lugudelt väga väikseid summasid. Müüri hinnangul peaks Fanvestory esile tooma laulude autoritasusid, et saaks võrrelda, kuidas teenistus ajas kahaneb. "Näiteks eelmise aasta top hiti, kümnenda, 50. ja 500. koha saanute omad, et oleks võrrelda millegagi ja samuti ka 5 ja 10 aasta taguste samade kohtade laulude eelmise aasta teenistusi," kirjeldas Müür.
Ta oli kriitiline, et ka teisi investoreid huvitavaid numbreid pole esile toodud: palju saab tasu laulu esitamise eest konkreetses kanalis, et saaks hinnata laulu tulupotentsiaali, või kui suur osa lugudest võiks investori seisukohalt kasumlikud olla. "Samuti mis alustel üldse loo eluaegset väärtust hinnatakse. Võiks ju olla välja toodud ligikaudne oodatav kuulamiste+vaatamiste arv erinevates kanalites aasta jooksul ja mis selle potentsiaalne tulu on ja siis saaks huviline ise hinnata ja võrrelda autori teiste lauludega ning ka teiste muusikute omadega, kui realistlik selliste numbriteni jõudmine on," selgitas Müür, mida Fanvestory meeskond võiks avaldada, et saada professionaalse suhtumisega investoreid.
Müürile jäi silma ka, et riskidest pole midagi juttu olnud, mis tema sõnul näitab, et see juba on risk. Samuti on tema hinnangul teenustasud 3,5-11% röövellikud. "Alustada vägagi riskantset kõhutundelt hinnastatud investeeringut kohe kümnendiku ära viskamisega ei saa ühegi nurga alt investeerimiseks pidada," märkis ta.
Müür panustas uudishimust esimesse loosse 50 eurot, et näha, kuidas asi toimib, kuid rohkem ei ole tal Fanvestory tegemisi jälgida plaanis. Investeerimisest huvituks ta siis, kui keskkonna loojad professionaalsete investorite tagasisidet kuulavad ja toovad esile laulude tuluprognoosid kanalite kaupa. "Pigem on praegu muusikafännidel oodata Ringvaate saates väljalubatud lisapuhkuse asemel hoopis pettumust ja ahastust kui numbreid aasta-kahe pärast kokku löövad."
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?