Venemaa aktsiafondide juhid pisaraid ei vala

Venemaa vajab stiimulit

Venemaa kohapealt on investorid Lupandin sõnul aasta algusest peale skeptilised olnud ning kartnud, et Trump muudab sanktsioonide poliitikat. See viib raha Venemaa turult välja ja survestab sealses indeksis olevaid suuremaid ettevõtteid.

Sellegipoolest näeb Lupandin Venemaal ka positiivset. „Paremini on läinud sealsetel tehnoloogiaettevõtetel ja näiteks Aeroflotil, samuti paistab Sberbank oma võrdlusgrupis tugeva tegijana,“ tõi ta näiteid. Venemaa majandus on tema hinnangul ka üle saanud madalseisust ning inflatsioon läheneb 4 protsendile. „Intressid on endiselt suhteliselt kõrgel ning see on loonud rublas atraktiivse carry trade’i võimaluse – intressid võiksid allapoole tulla sel aastal ja see peaks toetama majandust tervikuna.“ Eelisseisus olevaks peab ta näiteks kinnisvarasektorit.

Swedbanki fondijuhi Ene Õunmaa sõnul on aga majanduskasvu paranemise ootus Venemaal juba aktsiatesse sisse arvestatud. „Sealne aktsiaturg tõusis eelmisel aastal rohkem kui 60 protsenti, edasiseks aktsiahindade tõusuks oleks vaja positiivseid üllatusi, kas nafta hinnast või majanduskasvust,“ rääkis Õunmaa.

Õunmaa juhtis tähelepanu, et Brent toornafta hind on alates aasta algusest euro vääringus kukkunud üle 13 protsendi. „OPECi tootmine on jooksval aastal küll langenud, kuid on endiselt väga kõrgel tasemel,“ ütles ta. „Samuti on ikka veel kõrgel tasemel USA naftavarud ning kiiresti on tõusnud USA aktiivsete nafta puurtornide arv ehk teadaolevate andmete põhjal pole nafta hinna kiiret tõusu oodata.“ Venemaa majanduses on tema sõnul näha esimesi märke olukorra stabiliseerumisest nii tööstussektoris kui ka jaekaubanduses, kuid need on hindades juba sees ja taastumine on suhteliselt aeglane.

Panus arenevatele turgudele

Skvortsov peab Nordea fondide edu saladuseks ehk suurimateks mõjutajateks aga globaalse majanduse paranevaid väljavaateid, mistõttu suurenevad ka ettevõtete kasumiprognoosid. „See on aidanud maailma aktsiaturgudel tõusu jätkata,“ märkis ta. „Siiamaani USA aktsiaturust maha jäänud arenevad riigid on sel aastal võtnud liidripositsiooni, mida on ka näha meie fondide tootluse edetabelis,“ viitas ta Nordea Emerging Stars Equity Fundi edule.

SEB Eastern Europe ex-Russia Fundi fondijuht Alo Kullamaa, kelle juhitava fondi maht on kasvanud 137,7 miljonilt eurolt 194 miljonile eurole, näeb samuti arenevatel turgudel potentsiaali. „Kesk-Euroopa riikide nagu Poola, Ungari, Tšehhi ja Rumeenia makromajanduslik olukord on praegu väga tugev ning väljavaade hea, ka Türgit nähakse rahvusvaheliselt vähem riskantse ja poliitiliselt stabiilsemana pärast hiljutist põhiseaduslikku referendumit, mis kinnitas president Erdogani võimu,“ selgitas ta. Õunmaa märkis, et referendumi järel olid Türgi ettevõtete tulemused pigem head, kuid euroinvestorid peaksid jälgima liiri käekäiku, mis on euro vastu nõrgenenud.