Venemaa aktsiafondide juhid pisaraid ei vala

Kuigi tabeli lõpus on SEB Russia Fund, mille tootlus on sel aastal 3,96 protsendiga miinuses, leiab selle fondi juht Pavel Lupandin, et fondil on läinud päris hästi. „Oma võrdlusindeksit lõi fond aprilli lõpus 6,4 protsendiga,“ selgitas ta.

Kuigi ka Trigoni Venemaa fond on 1,7 protsendiga miinuses, on Trigon Fundsi juhatuse liige Mehis Raud selle käekäiguga rahul. „Kolme aasta tootluse lõikes valis Thomson Reuters selle aasta kevadel meie fondi parimaks Venemaa fondiks maailmas,“ rõõmustas ta.

Parimat tootlust on sel aastal näidanud aga Nordea Indiasse ja Aasiasse investeerivad fondid ning Nordea Emerging Stars Equity Fund. „Need fondid on suutnud pakkuda Aasia aktsiaindeksist paremat tootlust,“ märkis Nordea säästu- ja investeerimistoodete juht Anton Skvortsov.

Venemaa kohapealt on investorid Lupandin sõnul aasta algusest peale skeptilised olnud ning kartnud, et Trump muudab sanktsioonide poliitikat. See viib raha Venemaa turult välja ja survestab sealses indeksis olevaid suuremaid ettevõtteid.

Sellegipoolest näeb Lupandin Venemaal ka positiivset. „Paremini on läinud sealsetel tehnoloogiaettevõtetel ja näiteks Aeroflotil, samuti paistab Sberbank oma võrdlusgrupis tugeva tegijana,“ tõi ta näiteid. Venemaa majandus on tema hinnangul ka üle saanud madalseisust ning inflatsioon läheneb 4 protsendile. „Intressid on endiselt suhteliselt kõrgel ning see on loonud rublas atraktiivse carry trade’i võimaluse – intressid võiksid allapoole tulla sel aastal ja see peaks toetama majandust tervikuna.“ Eelisseisus olevaks peab ta näiteks kinnisvarasektorit.

Swedbanki fondijuhi Ene Õunmaa sõnul on aga majanduskasvu paranemise ootus Venemaal juba aktsiatesse sisse arvestatud. „Sealne aktsiaturg tõusis eelmisel aastal rohkem kui 60 protsenti, edasiseks aktsiahindade tõusuks oleks vaja positiivseid üllatusi, kas nafta hinnast või majanduskasvust,“ rääkis Õunmaa.

Õunmaa juhtis tähelepanu, et Brent toornafta hind on alates aasta algusest euro vääringus kukkunud üle 13 protsendi. „OPECi tootmine on jooksval aastal küll langenud, kuid on endiselt väga kõrgel tasemel,“ ütles ta. „Samuti on ikka veel kõrgel tasemel USA naftavarud ning kiiresti on tõusnud USA aktiivsete nafta puurtornide arv ehk teadaolevate andmete põhjal pole nafta hinna kiiret tõusu oodata.“ Venemaa majanduses on tema sõnul näha esimesi märke olukorra stabiliseerumisest nii tööstussektoris kui ka jaekaubanduses, kuid need on hindades juba sees ja taastumine on suhteliselt aeglane.

Skvortsov peab Nordea fondide edu saladuseks ehk suurimateks mõjutajateks aga globaalse majanduse paranevaid väljavaateid, mistõttu suurenevad ka ettevõtete kasumiprognoosid. „See on aidanud maailma aktsiaturgudel tõusu jätkata,“ märkis ta. „Siiamaani USA aktsiaturust maha jäänud arenevad riigid on sel aastal võtnud liidripositsiooni, mida on ka näha meie fondide tootluse edetabelis,“ viitas ta Nordea Emerging Stars Equity Fundi edule.

SEB Eastern Europe ex-Russia Fundi fondijuht Alo Kullamaa, kelle juhitava fondi maht on kasvanud 137,7 miljonilt eurolt 194 miljonile eurole, näeb samuti arenevatel turgudel potentsiaali. „Kesk-Euroopa riikide nagu Poola, Ungari, Tšehhi ja Rumeenia makromajanduslik olukord on praegu väga tugev ning väljavaade hea, ka Türgit nähakse rahvusvaheliselt vähem riskantse ja poliitiliselt stabiilsemana pärast hiljutist põhiseaduslikku referendumit, mis kinnitas president Erdogani võimu,“ selgitas ta. Õunmaa märkis, et referendumi järel olid Türgi ettevõtete tulemused pigem head, kuid euroinvestorid peaksid jälgima liiri käekäiku, mis on euro vastu nõrgenenud.

Raud tõi aga Ida-Euroopa aktsiaturgude peamiste mõjutajatena esile Lääne-Euroopa positiivsed valimistulemused ja endiselt hea makromajanduse dünaamika. „Venemaa puhul on tegemist pigem konsolideerumisfaasiga peale kaht ülitugeva tootlusega aastat,“ sõnas ta.

Ka SEB Eastern Europe Small Cap Fund teenis oma tootluse peamiselt arenevatelt turgudelt. „Olulised panustajad meie tootlusesse sel aastal on olnud Kasahstani pank Halyk, Rumeenia naftaettevõte Petrom, Gruusia pank TBC, Vene kinnisvaraarendaja Etalon ja Türgi rafineerimistehas Turpas,“ loetles fondijuht Marko Daljajev edukaid investeeringuid.

LHV aktsiafondidest läks edukaimalt Maailma Aktsiate Fondil, mille osaku väärtus tõusis 9,3 protsenti, viimaste aastate kõrgeimale tasemele. Tootlus saadi peamiselt Euroopa börsidelt. „Aktsia hindasid on aidanud tõsta paranev majanduskeskkond ja ettevõtete kasumite kasv,“ rääkis Maailma Aktsiate Fondi juht Mikk Taras. „USAs oleme investeerinud rohkem ainult tehnoloogiasektorisse, mis on näidanud tugevat kasvu,“ lisas ta.

Seejuures keskendus Tarase fond tugeva rahavooga Lääne-Euroopa, Skandinaavia ja Balti ettevõtete leidmisele. „Oleme müünud USA aktsiaid, kuna hinnatasemed on muutunud hiljutise tõusu järel kalliks,“ mainis Taras fondiga tehtud muudatusi.

LHV Pärsia Lahe Fondi survestasid aga madalal tasemel püsivad naftahinnad. „Keerulistes oludes on õnnestunud selle aasta algusest siiski fondi tootluseks 1 protsent kätte saada,“ märkis Pärsia Lahe Fondi juht Joel Kukemelk. „Aasta alguses on turuosaliste tähelepanu olnud eelkõige energiahindadel, ettevõtete kvartalitulemustel ning GCC (Pärsia Lahe Koostöökogu) riikidest tulevatel reformiuudistel,“ tõi ta näiteid tulemusi mõjutanud teguritest.

Seejuures on fond suunanud oma rahast suurima osakaalu Araabia Ühendemiraatidesse ja Saudi Araabiasse ning kasvatanud oma portfellis kinnisvarasektori osakaalu.

Kullamaa sõnul suhtutakse pärast Hollandi parlamendivalimisi ja Prantsusmaa presidendivalimisi Euroopa Liidu pikemaajalistesse tulevikuväljavaadetesse rahulikumalt. Raud aga leiab, et poliitilisest ja makropildist tulenev positiivsus on turgudel juba praeguseks sisse hinnastatud. „Ettevõtete hinnatasemed juba peegeldavad lähiaastate paranenud väljavaateid,“ arvas ta. „Seega fundamentaalset põhjust aktsiaralli jätkumiseks ma praegu ei näe.“

Skvortsov leiab, et suure tõenäosusega pakuvad arenevad turud paremaid võimalusi, sest nende praegused hinnatasemed on võrreldes teiste turgudega soodsamad. „Paranev maailmamajandus ning tööturg tähendab ka seda, et inflatsioonisurve kasvab ja suured üleilmsed keskpangad on andnud selgelt mõista, et astuvad järk-järgulise rahapoliitika karmistamise teed,“ viitas ta sellele, et arenenud turgudel võivad ees oodata raskemad ajad.

Kukemelk ootab aga mai lõpus OPECi sõnumit, mis peaks naftahindasid kergitama. Samuti kaupleb LHV Pärsia Lahe Fondi üksikinvesteeringute portfell väga odavatel hinnatasemetel ning mõne positiivse katalüsaatori realiseerumisel võib aasta jätkudes oodata korralikku tulemust.