Miljonäriks saamise valem: hakka tarbijast tootjaks

Äripäevale antud intervjuus ütles oma kogemuse põhjal „Miljonäri kiirtee“ kirjutanud MJ DeMarco, et rikkus on saavutatav – ja isegi kiiresti saavutatav, kuid selleks tuleb mõtteviisi muuta. Teda ennast tabas see teadmine teismeliseeas ilmutusena Lamborghini Countachi kujul.

Kitsastest oludest pärit noormees oli seni arvanud, et rikkus jääb igaveseks tema käeulatusest välja, sest see on kas talentide või vanade meeste pärusmaa. Kuid siis nägi ta oma unistuste autot, mille roolis oli noor mees. Ja tegu polnud sugugi kuulsa sportlase või näitlejaga, vaid hoopis leiutajaga. End andetuks pidanud DeMarco nägi järsku võimalust ka endale selline auto soetada.

DeMarco tegi rikkaks saamiseks midagi sellist, millega vähesed kiidelda saavad. Peale koolide lõpetamist elas ta aastaid ema juures ja püüdis leida oma rikkuse valemit. Siis vahetas ta elukohta ning ehitas üles veebipõhise limusiinirendi äri. Sealjuures polnud tal võtta ei arendajat ega abilisi – ise kirjeldab ta seda eluperioodi kui raamatukogudes veedetud ajajärku.

Ning äri lendas! Lendas nii hästi, et vahetult enne nullindate dotcomi- mulli müüs ta äri miljoni eest maha ning arvas, et on rikas. Tuli mull, DeMarco kulutas usinalt raha ja nägi, et tõelisest rikkusest jääb puudu. Kui ta nägi, kuidas tema endise firma turuväärtus kõvasti langes, haaras ta härjal sarvist ja ostis selle tagasi. Siis poputas ta ettevõtte uuesti üles ning müüs mõne aasta pärast veelgi suurema summa eest maha.

Kaks korda sama ettevõtet müünud mees on sellest ajast peale aktsiaturgude suhtes skeptiline. „See on skämm,“ ütles ta intervjuus. „See ei oleks skämm, kui sul oleks 300 aastat aega oodata. Aga sul ei ole seda. Aktsiaturud sobivad hästi oma vara hoidmiseks – millisest pangast sa täna rohkem intressi saad,“ ütles DeMarco ja nentis, et aktsiaturud ei saa kedagi rikkaks teha. Pealegi – aktsiaturul annad end turu meelevalda, sul pole toimuva üle kontrolli. Ja kontrolli kadumine finantsasjades on üks ütlemata halb asi.

Teoreetiline võimalus kiiresti rikastuda on igaühel. Ja DeMarco ei väsi rõhutamast, et kiire rikastumine pole sugugi sama mis kerge rikastumine. Kerge rikastumine on nagu lotopilet – selle taga pole midagi peale rahakulu ja lootuse ja sihipäratu tegevuse. Aga kiire rikastumine tähendab roppumoodi tööd ning paari aasta pikkust pingutamist. Aga siis – nii kinnitab DeMarco – võib tõepoolest kiiresti rikkaks saada.

Miljonäri valem on järgmine: pead saama tarbijast tootjaks. Emba-kumba: kas suudad müüa odavat asja hästi palju, või mitu väga kallist asja - ning seda ikka ja jälle korrata. Sealjuures tuleb silmas pidada, et ettevõttest ei saaks ühtäkki palgatöö, mis su elu ära sööks. Liiga lihtne?

Neile, kes ütlevad, et puudu on vaid hea idee, annab DeMarco kohe vastu näppe ja käsib võtta turult suvalise äri ja seda lihtsalt olemasolevast paremini teha.

Aga kõigepealt tuleb aru saada, millisesse inimliiki sa kuulud ja siis vaadata, kuhu liikuda tahaksid. Rikkaks saamiseks on kõige õigem olla kiirtee-inimene, kuid kõige enam leidub inimesi paraku neis gruppides, kes end oma mõtlemisega ise vaesusesse mõistavad.

Sellel teel astub DeMarco järgi kõige rohkem inimesi. See on rahvas, kes on „ühe palga kaugusel pankrotist“. Need on inimesed, kelle jaoks raha on miski, mis tuleb hästi kiiresti ära kulutada ja kes naudivad hetkes elamist. Kas sulle meeldib firmamärkidega muljet avaldada, kas sa elad palgapäevast palgapäevani, oled sõltuvuses alternatiivsest reaalsusest (filmid, arvutimängud), on sul raske finantskohustusi täita, säästud peaaegu et puuduvad? Palju õnne, siis oled tõenäoliselt kõnnitee-grupis. Sealjuures pole oluline, milline su palganumber välja näeb: kui teenid 600, aga kulutad 700, on sama, kui teenid kuus 10 000, aga kulutad 12 000. Tõenäosus tõeliselt rikkaks saada on siin rühmas väike.

Siia kuuluvad niiöelda korralikud inimesed. Neil on haridus, töö, palk, millest nad korralikult sääste kõrvale panevad, võib-olla ka aktsiaturgudele investeerivad. DeMarco järgi on sellel kõigel aga üks probleem: inimesed lükkavad selle variandiga esiteks oma töö viljade nautimise kaugesse tulevikku ning suure säästmise kõrvalt ei saa õiget elu maiku kätte. Teine mure on see, et aktsiaturgudele panustades ollakse täielikult turu meelevallas. Jah, kui pensioniiga juhtub tulema kätte tõusva turu ajal, ollakse mäel. Aga kui sa saad 70, lähed pensionile ja just sel ajal toimub suur turu kukkumine, mis su säästud peoga ära pühib? Lisaks ei meeldi DeMarcole see, et säärase jõukuse maksad kinni omaenda eluga.

Selleks, et jõuda kiirteele, pead, DeMarcot tsiteerides, „oma neetud töökoha kuu peale saatma“. Seda mitte küll otsekohe. Kõigepealt tuleb selgeks teha, kas oled kiirtee jaoks küps: sa hindad kõige kõrgemalt oma aega, mõistad, et pidev õppimine on kriitilise tähtsusega ja oled valmis ise varasid ja väärtust looma. Jõukuse saavutamiseks tuleb luua oma äri – aga mitte ükskõik missugune! Selline, mis on võimeline tootma tulu sinu panustatud ajast sõltumatult.