Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tavainvestor saab kaitse keerulise toote eest
Kristjan-Erik SuurväliFoto: Dmitri Gersssimov
Finantsinspektsiooni turujärelevalve ja sunnidivisjoni juhi Kristjan-Erik Suurväli ütles, et ESMA kaalub Euroopa Liidus piirangute seadmist teatud investeerimistoodete pakkumisele.
„Piirangute põhjus on tavainvestori jaoks liiga keeruline finantstoode, mis on suure finantsvõimenduse tõttu väga spekulatiivse iseloomuga. Sellise instrumendiga võib investor riskida kaotada rohkem raha, kui oli tema algne investeering – ta võib jääda teenuse pakkujale võlgu,“ selgitas Suurväli.
Tema sõnul ei ole investor sageli sellest riskist üldse teadlikki, sest teenuse pakkujal puudub huvi klienti sellest teavitada, kuna tema teenib teenuse pakkumisel vahendustasu. „Harvad ei ole ka juhud, kui instrumendi tehingu vastaspooleks on seesama teenuse pakkuja, ning kliendi kaotatud iga euro on tema tulu,“ rääkis Suurväli.
Piirangute taga on eelkõige mure võimendusega tuletisinstrumentide pakkumise pärast tavakliendile, selgitas ta. „Piirangud soovitakse kehtestada kahendoptsioonide (binary options), hinnavahelepingute (contract for difference) ning ülerullitavate valuuta hetkelepingute reklaamile ja keelata nende instrumentide pakkumine tavakliendile. Seaduse loogika on selline, et tavakliendiks loetakse isikut, kes ei ole asjatundlik või võrdne vastaspool,“ rääkis Suurväli.
Hinnavahelepingute puhul kaalub EL võimenduse piiramist 30:1 ja 5:1, sõltuvalt alusvarast ja nõudest seada tagatise määraga seotud positsiooni sulgemise kohustus, s.t et investor ei saaks minna miinusesse ehk jääda teenuse pakkujale võlgu.
Kui piirangud jõustuvad, siis tähendab see investeerimisühingule, kes sellist teenust pakub, tõenäoliselt kliendibaasi vähenemist ja vajadust oma tegevus ümber korraldada, nentis finantsinspektsiooni divisjonijuht Suurväli.
Piirangud ei saa jõustuda enne 3. jaanuari, sest need kehtestatakse määruse 600/2014 artikli 40 alusel. Piirangu kestvuseks saab olla 3 kuud, kuid see on uuendatav.
„Millal ja millises mahus piirangud jõustuvad, ei ole veel täpselt selge,“ märkis Suurväli. „Kui need jõustuvad, kohaldatakse neid ühetaolistena kogu Euroopa Liidus.“ Ta lisas, et Saksamaal on need piirangud juba kehtestatud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.