Liina Laks • 22. jaanuar 2018
Jaga lugu:

Kuidas Toomast edestada või talle alla jääda?

Äripäeva peadirektor Igor Rõtov lubas eelmisel aastal investor Toomast edestada ja täitis lubaduse.
Äripäeva peadirektor Igor Rõtov lubas eelmisel aastal investor Toomast edestada ja täitis lubaduse.   Foto: Raul Mee

Kui investor Toomasel oli möödunud aastast ainult 1,71 protsenti tootlust ette näidata, siis kaks konverentsil osalejat näitasid, et tal on kummassegi suunda veel kõvasti liikuda.

First Solar 30%

Tesla 30%

LHV 20%

Merko Ehitus 20%

Igor Rõtov, Äripäev, aastaga 42,8% tootlust

Eelmise aasta konverentsil näitas Igor Rõtov ajalooliselt 4–6protsendist tootlust, investor Toomas sai aga hoobelda keskmiselt kümne protsendiga. Nii ei saanud see jääda – duellikinnas sai õhku visatud ja Rõtov lubas Toomasele aastaga tuule alla teha. Ja nii kummaline kui see ka poleks – kokku sai 42,8 protsenti tootlust, tehes aastaga vaid ühe aktsiatehingu.

Rõtov nentis tulemusi tutvustades, et kaalus võidustrateegiat valides erinevaid variante. „Kõige lihtsam oleks olnud Toomast kopeerida, aga siis oleksin ma saanud Toomase tootluse, aga mul oli vaja teda ületada,” ütles Rõtov. Ta kaalus tõsiselt ka kauplemist ja töötas läbi isegi kauplemisõpikud. „Aga ma sain aru, et see on ikkagi nüri ja raske töö.” Pealegi välistas ta kõik strateegiad, mis oleksid põhitööd seganud. Seejärel mõtles ta korra Etalon Varahaldusele panustada – lubasid ju mehed aastas paarikümneprotsendist tootlust. „Aga midagi jäi kripeldama,” ütles Rõtov selle kohta, miks ta selle variandi maha tõmbas. Korra kaalus ta ka bitcoini. Kui ta oleks möödunud aasta alguses või keskelgi sinna raha sisse pannud, olnuks vajalik tootlus käes ja jäänuks veel ülegi. Kuid seegi maailm ei võlunud teda piisavalt.

Lõpuks pööras ta pilgu hoopis minevikku. „Mu enda ajaloos on palju valusaid kasutamata võimalusi, kus kaalusin küll ostu, aga jäi ostmata. Näiteks aastal 1995, kui Microsoft tõi välja Windows 95 süsteemi. ”Oli selge – see on killer! Üheksakümnendate lõpus ma mõtlesin osta... Sellest ajast alates on aktsia tõusnud enam kui 3000 protsenti. Sama mõte oli siis, kui iPhone tuli – oli ju selge – killer! Apple on alates iPhone'ist tõusnud 13 000 protsenti! Aga mis ma tegin? Ostsin Nokiat.” Sama tunne valitses teda Google'i puhul – pidas alghinda liiga kalliks. Praegu on aktsia hind tõusnud enam kui 2000 protsenti. „Või Amazon. Oli nullindate algus, kõik said aru, et see on midagi ägedat. Aga räägiti, et see ei hakka kunagi kasumit tootma! Praeguseks tõusnud 66 000 protsenti. Sama oli ka Netflixi, Facebooki ja paljude teistega. Nüüd oligi küsimus: kus on tuleviku killer'id” küsis Rõtov.

Katsetamiseks tal üleliia ruumi ei jäänud, sest portfellistrateegias on ta kasinuse eeskuju: korraga lubab ta portfelli 4–5 aktsiat. Juba olid tal olemas LHV, Merko Ehituse ja Tesla aktsia. Esimesed kaks täidavad turvasadamate eesmärki, kolmas on hoopis äkilisem. Neljandat otsima minnes jõudis ta taas juurteni.

„Olen First Solari hulk aega jälginud. See sektor on haibi üle elanud, maha käinud. Aga! Samal ajal pole keegi kahtluse alla pannud, et päikesepaneelid on kõige jõulisem taastuvenergia allikas. First Solaril on kõige suuremad kogemused. Tõsi, hiinlased teevad paneele odavamalt, ja tõsi, sektorit mõjutab pikaajaline maksupoliitika,” loetles Rõtov poolt- ja vastuargumente. Ta tunnistas siis, et First Solar oli tema eelmise aasta ainus ost. „Praeguseks on see ostuhetkest kaks korda tõusnud. Vanasti oleksin kasumi välja võtnud, aga mina tahan killer'it,” ütles Rõtov ja lisas, et kümme rasket aastat on pensionini veel minna. Praegu otsib ta portfelli viiendat aktsiat ning kaalub tõsiselt Hiina giganti Alibabat, millest loodab samuti tõelist kasvumasinat.

Mikk Talpsepp, Etalon Varahaldus, aastaga -75% tootlust

Hoopis teistsuguse kogemuse sai möödunud aastal Mikk Talpsepp ja tema juhitud Etalon Varahalduse portfell. Fond panustas suurelt turu langusele, kuid tagantjärele tarkusena tuleb nentida, et maailmaturud ei soostunud veidi köhatamagi, tõsisest gripist rääkimata: ei huvitanud neid Põhja-Korea, Lähis-Ida konfliktid ega ka poliitiline olukord Euroopas. Mis sa rahatrüki ajastul muud teed – otsid aga tootlust sealt, kus leidub seda kõige enam. Ja ajalooliselt on seda leidunud ettevõtluse kõrval enim just aktsiaturgudel.

„Eelmine aasta läks päris kohutavalt,” tunnistas Mikk Talpsepp. Investorite raha sulas näppude vahelt nõnda, et aastalõpu seisuga oli eurost järel 31 senti. Ehk: et alginvesteeringut tagasi teha, peaks ta portfelli kergitama enam kui kolm korda. Alt vedasid nii turud, strateegia kui ka psühholoogia. „Ütleme, et tuleb keegi, kes ütleb, et sa eksid [strateegias], siis ma pean tekitama vastasmõju, pean kindlaks jääma. Määramatuse roll muutub suuremaks. Su enda arvamus võibki muutuda, aga see vastasmõju... Sellepärast ongi parim viis edu saavutamiseks eemaldada arvamused, mis võivad sind mõjutada,” võttis ta oma eelmise aasta õppetunni kokku.

Seepärast teatas ta, et on oma portfellistrateegia põhjalikult üle vaadanud. „Sel aastal kauplen lühiajalisemalt. Möödunud aasta tulemust mõjutas enim üks massiivne tehing. Seekord [panustan] väiksematele positsioonidele, näiteks optsioonidele. Loodan ikka enne turu kokkukukkumist kasumit teenida, et oleks raha, millega siis [põhjast] osta. Praegu raha napib,” nentis Talpsepp.

Tuleviku suhtes näitas fondijuht optimismi. „Tegevust peab muutma. See saab tehtud. Järgmisel aastal olen siin kõige suurema tootlusnumbriga,” lubas Talpsepp.

Samas pole ta oma vaadet maailmaturgude kohta muutnud ning tänavu aastale analüüsi koostades leidis ta, et kõige enam võib turge raputada ehk Ameerika Ühendriikide ja Euroopa keskpankade tugiostudesse ja intressimääradesse puudutav poliitika.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt