Kaspar Allik • 12. veebruar 2018
Jaga lugu:

Kriitikud: ühtne pangandusjärelevalve on hambutu

Kolm korda päästetud Itaalia Monte Paschi on väidetavalt ka maailma vanim pank
Kolm korda päästetud Itaalia Monte Paschi on väidetavalt ka maailma vanim pank  Foto: EPA

Finantsprofessionaalid heidavad Euroopa ühtsele pangandusjärelevalvele (SSM) ette läbipaistmatust ja riiklike huvide eelistamist, kuigi Euroopa pangad on nüüd üldiselt tugevamad ja turvalisemad kui enne SSMi alustamist.

Bloombergi küsitletud 39 akadeemikut, analüütikut ja fondivalitsejat hindavad tegevust viie palli süsteemis keskmiselt koolipoisihindega 3.

„Euroopa Keskpank oleks pidanud tegelema halbade laenude probleemidega varem, probleem on olnud selgelt näha juba kümme aastat,“ ütles LBB Investi fondihaldur Lutz Roehmeyer. „Tõsiasi, et nad seda ei teinud on juurtega rahvuslikes huvides, millest me Euroopas päris lahti ei saa.“

Halbade laenudega tegelemine on protsess, mis algas 2014. aastal ja on sellest ajast saati edasi arenenud. Oktoobris uuendas SSM halbade laenudega tegelemise direktiivi, kus soovitas halbade laenudega tegelemiseks kindlaid tähtaegu. Ettepanekule järgnes tugev kriitikalaine eriti Itaaliast, ning SSM oli sunnitud kriitika kaalumiseks ettepaneku tagasi võtma. Nüüd peaks direktiiv järgmisel kuul valmis saama ja aprilli alguses jõustuma.

Euroopa liidrid nõustusid 2014. aastal pankade hindamiseks kasutama laiaulatuslikku direktiivi. Järelevalves sel ajal töötanud ametniku sõnul ei saa direktiivi töötamises aga kindel olla. Selle eelduseks oli, et pangad tõepoolest tegelevad enda probleemidega. Kuid praegu on raske hinnata, kas keskpank oli oma töös efektiivne või on mure halbade laenude pärast veel olemas.

Euroopa halbade laenude maskott on Itaalia pank Monte Paschi, mida Itaalia valitsus on pidanud kolm korda päästma. EKP president Mario Draghi juhtis Roomas asuvat keskpanka aastatest 2005 kuni 2011, mil probleemid halbade laenudega hakkasid esile kerkima. Viimane päästmine oli võimalik, kuna Euroopa Keskpank kuulutas panga maksevõimeliseks. See halvendas Müncheni Tehnikakõrgkooli õppejõu sõnul järelevalveorgani mainet. Ka saksa ametnikud möönavad eravestlustes, et ka neil oleks kiusatus reegleid rikkuda, kui riigi esipank päästmist vajaks.

Rahvuslikud huvid kumavad läbi ka viisist, kuidas koheldakse Euroopa väikepankasid, kus järelevalvet viivad läbi kohalikud võimud, kirjutab Bloomberg. Näiteks pea 5 protsenti Saksamaa väike- ja keskmise suurusega pankadest põrusid kapitaliseerituse stressitestis.

 

Rahvuslikud huvid ei domineeri

Rahvuslikud huvid järelevalves enam ei domineeri, leiab Eesti Panga asepresident Madis Müller.

"Eesti Panga hinnangul on euroala ühtne pangandusjärelevalve (SSM) hästi käivitunud. Pankade tegevuse ja riskide üle on 2014. aastast alates järelevalve tänu SSMile palju ühtsematel alustel kui varem.“ Tugevnenud järelevalve on viinud parema kapitaliseerituseni ning on vähenenud halbade laenude osakaal. Samuti käib Mülleri sõnul riskide hindamine riikides samadel alustel.

SSMi juhi Daniele Nouy sõnul on Euroopa pankadel nüüd rohkem kapitali ja vähem halbasid laenusid, kui enne SSMi tegevuse algust. Euroala 21 suurima panga kapitaliadekvaadsus on tõusnud 12,9 protsendini võrreldes 10,8 protsendiga kolme aasta tagusest ajast, ning langenud on ka halbade laenude osakaal, seda eriti Itaalias, kus halvad laenud rõhusid kogu majandust. Peale keskpanga tegevuse on kapitaliseerituse paranemisele kaasa aidanud ka peale finantskriisi paika pandud globaalsed kapitalireeglid.

„Tõsi on küll see, et nn halbade laenude probleem mõnes euroala riigis on jätkuvalt tõsine. Sellega tegelevad oma pädevuste piires nii pangandusjärelevalve kui ka Euroopa Komisjon,“ tõdes Müller.

SSMi õige test on aga veel ees, leiab endine Rootsi finantsminister Anders Borg. „Seda, kas me oleme teinud piisavalt, saab veel näha. SSMi õige test tuleb järgmises finantskriisis,“ tõdes Borg.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt