Aktsionärid jäid Silvano tulemustega rahule

„Üldiselt võib tulemustega rahule jääda. Käive samal tasemel, aasta päris hea, aga aktsiat juurde ei plaani osta,“ ütles Silvano väikeaktsionär Endel Palla. Ta lisas, et on dividendide suhtes positiivselt meelestatud.

Väikeaktsionär Madis Müür ütles, et Venemaa ja idabloki riikide majandus pole kriisist veel oluliselt taastunud ja selles kontekstis võib lõppenud aastaga rahule jääda. Praegu ta aktsiaid aga juurde ei osta ning arvab, et turgude riske arvesse võttes on hinnatase küllaltki õiglane.

Pärast tulemuste teatamist tõusis Silvano aktsia veidi üle 0,7 protsendi. Päeva lõpuks oli aktsia langenud aga 0,72 protsenti, 2,77 euroni.

Madis Müür nentis, et neljanda kvartali tulemused jäid tema ootustele alla. „Viimase kvartali tulemused jäid kolmandale kvartalile mõnevõrra alla ja käive jäi aastatagusega võrreldes sisuliselt samaks.“

Neljandas kvartalis suurenes brutokasum 7 protsenti, 6,69 miljoni euroni ja ärikasum kasvas 14 protsenti, 2,19 miljoni euroni. Kui veel 2016. aasta neljandas kvartalis saadi ligi poolteist miljonit eurot puhaskahjumit, siis mullu teeniti kvartaliga 1,67 miljonit eurot puhaskasumit. Käive tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,2 protsenti, 12,28 miljoni euroni.

Endel Palla lisas, et aasta lõikes kulumieelne kasum küll langes, aga kvartali lõikes oli näha paranemist ja see on tema hinnangul hea märk.

Märkimisväärne on asjaolu, et 2016. aasta neljandas kvartalis olid valuutakursiga seotud kaotused 2,56 miljonit eurot. Mullu oli see plusspoolel ning kursside muutustest võideti kvartaliga 89 000 eurot.

Muretsemiseks pole põhjust

Aktsionärid jäid üldpildis tulemustega siiski rahule ja raskeid olusid arvestades pole muretsemiseks väga põhjust. „Ettevõte on rasketes oludes väga hästi hakkama saanud. Seetõttu väga ei muretse selle positsiooni pärast. Silvano on asjalik dividendiaktsia ja võib edaspidigi positiivselt üllatada,“ rääkis Müür.

Tema sõnul aitaks Silvanole palju kaasa see, kui naftahinnad püsiksid kõrgel ja Venemaa majandusel hakkab paremini minema.

Palla nentis, et suur Silvano fänn ta ei ole, aga Baltikaga võrreldes on ettevõte palju paremas positsioonis.

Aastaga lisandus üle 100 töötaja

Silvanos töötas aastalõpu seisuga 2279 töötajat, neist 506 jaemüügisegmendis. Ülejäänud töötajad tegutsevad tootmise, hulgimüügi, haldus- ja tugiteenuste valdkonnas. Võrreldes eelneva aastaga palgati juurde 116 töötajat.

Palgakulu kasvas firmas küllaltki kiiresti – kui 2016. aastal oli see 11,63 miljonit eurot, siis mullu juba 14 miljonit eurot.

Emaettevõtte aktsionäride osa omakapitalis vähenes 2,43 miljoni euro võrra ning 2017. aasta lõpuks oli see näitaja 40,97 miljonit eurot.

Ettevõtte terve aasta brutorentaablus langes 51,2 protsendini, eelmise aasta sama perioodi vastav näitaja oli 54,5 protsenti. Firma varade maht ulatus aasta lõpuks 52,9 miljoni euroni. Võrreldes 2016. aasta lõpuga kahanesid varad 6 protsendi võrra.

Silvano investeeris materiaalsesse põhivarasse, tehasesse ja seadmetesse kokku 1,23 miljonit eurot. 2016. aastal ulatusid investeeringud 888 000 euroni.

„Investeeringud suunati peamiselt oma poodide avamisse ja renoveerimisse, samuti seadmetesse ja hoonetesse, mille eesmärgiks on tootmise efektiivsuse säilitamine tulevikus,“ teatas ettevõte.

Börsireeglite eiramise eest võib oodata trahv

Silvano teatas tulemused alles 1. märtsil ning rikkus sellega Tallinna börsi reegleid, mis näevad ette, et tulemused peab teatama hiljemalt veebruari lõpuks. Selle eest võidakse börsifirmale ka trahvi teha.

„Reglemendi kohaselt peab vahearuanne olema esitatud hiljemalt kahe kuu möödumisel aruandeperioodi lõppemisest,“ rääkis Nasdaq Tallinna kommunikatsiooni- ja turundusjuht Ott Raidla.

Sisuliselt tähendab see, et Silvano oleks pidanud oma tulemused esitama hiljemalt veebruariks. „Aruande esitamise tähtaeg oli eile. Meie järelevalve juht on sellega kursis ja tegeleb teemaga,“ lisas ta.

9000 Silvano aktsiat omav Indrek Saarma ütles, et tegu pole hea üllatusega. „Eks ta ebameeldiv on. Eriti kui oled arvestanud, et tulemused peavad tulema. Aga kindlasti on seal taga põhjused ja kuna sisuga ei ole tutvunud, siis täiendavalt ei tahaks kommenteerida,“ nentis Saarma.

Raidla rääkis, et börsifirmale kehtestatud nõuete mittetäitmise või mittekohase täitmise korral on börsil õigus nõuda ettevõttelt rikkumise kohta selgitust. „Pärast selgituse saamist on börsil õigus teha ettevõttele hoiatus või nõuda leppetrahvi tasumist.“ Raidla ei täpsustanud, kui suur võiks võimalik leppetrahv olla.