Trump viis maailma kaubandussõja äärele

Neljapäeva öösel USA börsidelt alanud langus kandus üle Aasiasse ja jätkus Euroopas. Põhjuseks Donald Trumpi plaan kehtestada 25% imporditoll terasele ja 10% kümnis alumiiniumile. "Näiteks kui meil on 100 miljardi dollari suurune kaubanduspuudujääk mingi riigiga ja see muutub ninakaks, siis me lihtsalt ei kauple – me võidame suurelt. See on lihtne," ütles Trump Financial Timesi vahendusel.

Trumpi plaan oli ainsana hea uudis USA metallitootjatele – U.S. Steeli, Century Aluminiumi ja Nucori investorid haistsid võimalust ja ostsid aktsiaid tugevalt üles. Samas võtsid toorainest sõltuvad tööstusharud uudise negatiivselt vastu, eriti palju langesid masinatootjate aktsiad.

Närvilisus jätkus Aasia börsidel. Seda seetõttu, et Lõuna-Korea on Kanada ja Brasiilia järel suurim USA terase eksportija ning Austraalia on maailmas suuruselt kolmas alumiiniumi eksportija. Anonüümsust palunud Lõuna-Korea ametnik ütles Reutersile, et seal kardeti hullemat – must stsenaarium oli 54% tollimaks terasele.

Austraalia kaubandusminister Steven Ciobo ütles ajakirjandusele, et tollid viivad töökohtade kaotuseni. "Minu jaoks on murekoht, et see ajendab teisi suurema majandusega riike vastumeetmeid rakendama. See ei ole mitte kellegi huvides," ütles ta.

Ainsana võttis teate külma kõhuga vastu Hiina. Nende teraseekspordi osakaal USA kogu terase ekspordist on 2%. Seejuures teatas Hiina Raua- ja Teraseliidu asepeasekretär Li Xinchuang, et nende jaoks pole tegu suure mõjuga. "Trumpi vastu ei saa midagi ära teha. Me oleme tema vastu juba tundetuks muutunud," kommenteeris ta.

Mõju ka Euroopale

USA valitsuse plaan tõi reedel mõru kauplemispäeva kaasa ka Euroopa börsidele. Piirkonna suurfirmasid hõlmav indeks Stoxx Europe 600 varises 2,09% allapoole, jõudes seeläbi tagasi möödunud aasta veebruari tasemele.

Saksa börsiindeks DAX 30 kahanes 2,27% ning lõpetas nädala 4,6% madalamal. Prantsuse CAC 40 indeks vähenes 2,39% võrra ning Ühendkuningriigi FTSE 100 kaotas väärtusest 1,47%. Itaalia turuindeks FTSE MIB langes pühapäeval toimuvate üldvalimiste eel 2,39%.

Euroopa aktsiaturge mõjutasid kõige enam Euroopa terasevalmistajad, nt Saksa thyssenkrupp (–4,08%), Amsterdami börsil noteeritud ArcelorMittal (–3,70%), Saksa tööstushiid Siemens (–3,36%) ning soomlaste Outokumpu (–4,78%). Tooraine võimalik kallinemine langetas ka mitme autotootja väärtpaberi hinda: Volkswagen odavnes 2,16%, Daimler 2,42%, Peugeot 2,01%, Renault 1,62% ja BMW 1,56% võrra.

Plaanitakse vastumeetmeid

Austraalia ministri hirm, et suured majandused võivad hakata omakorda USAd pitsitama, tundub aga täide minevat. Nii teatasid nii Kanada kui ka Euroopa Liit, et kaaluvad Trumpi sammule vastumeetmeid. Euroopa Liit on seejuures Hiina järel maailma suurim terasetootja, mis ekspordib USAsse ligi 5 miljonit tonni terast. Liidu territooriumil asuvad hiiud ArcelorMittal, thyssenkrupp ja austerlaste voestalpine.

Seetõttu ei pidanud Euroopa reaktsiooni ka kaua ootama. "Euroopa reageerib otsustavalt ja kaitseb oma huvisid," ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Tema sõnul on Euroopa Komisjonil plaan pakkuda välja vastumeetmed, mis oleksid siiski kooskõlas WTO nõuetega.

Euroopa Liidu kaubanduskomissar Cecilia Malmstöm kuulutas aga Handelsblatti vahendusel, et plaanib anda asja WTO vahekohtusse. Financial Timesile ütles ta aga, et Euroopa Liit alustab uurimist, mis võib päädida omapoolsete tollidega imporditavale terasele ja alumiiniumile. Saksa lehe andmetel on vastumeetmete hulgas karistustollid USA toodetele nagu näiteks Harley Davidsoni mootorrattad, viski ja apelsinimahl.

Kaotajad ka USAs

Trumpi plaan pole seejuures esimene protektsionistlik samm, mille USA president on astunud. Jaanuaris teatas ta, et plaanib kehtestada kõrged imporditollid päikesepaneelidele ja pesumasinatele. Praegune otsus toob aga tõenäoliselt kaasa metallide hinnahüppe ning võib kõige halvemal juhul viia lausa kaubandussõjani. Seetõttu vajusid uudise avaldamise järgselt langusesse ka Ameerika Ühendriikide suurimad börsiindeksid.

Dow Jonesi tööstuskeskmine vajus neljapäeval 1,68% madalamale, 24 608 punktile. Nasdaq Composite kahanes 1,27% võrra, peatudes 7180 punktil. S&P 500 kukkus 1,33% ja jõudis 2677 punktile. Üle paari nädala tasus taas pöörata tähelepanu ka CBOE volatiilsusindeksile (VIX), mis rühkis Valgest Majast saabunud sõnumite najal tervelt 25 punktini. Päeva lõpuks maandus VIX 22,15 punktil ehk 11,6% kõrgemal kui alustades.

Enamiku turuvaatlejate hinnangul toob Ühendriikidesse saabuvale terasele 25% ja alumiiniumile 10% tariifi kehtestamine pöördumatult kaasa nende metallide kallinemise. See teadmine survestas neljapäeval USA tööstuskontserne nagu Boeing (–3,46%), General Motors (–3,96%), Ford (–3,02%) ja Caterpillar (–2,85%). Üldise languse keskel kerkisid aga loomulikult metallitootjad, nt AK Steel (+9,5%), Century Aluminum (+7,51%), U.S. Steel (+5,75%) ja Nucor (+3,26%).

Tariifiehmatuse kõrval oli neljapäeval võimalik jälgida ka üht huvitavat arengut jaekaubanduses: nimelt esitles Amazoni agressiivse konkurentsi käes vaevlev elektroonikamüüja Best Buy (+3,95%) seekord üle ootuste häid majandustulemusi. Best Buy neljanda kvartali aktsiakasum oli 2,42 dollarit – tunduvalt priskem kui analüütikute prognoositud 2,04 dollarit. Lisaks suurendas poekett ligi kolmandiku võrra ka oma dividendi.

Apple'i väärtpaber odavnes neljapäeval 1,75%, peegeldades S&P 500 närvilist liikumist.

Toibumine nädalat ei päästnud

Reedel rahunesid USA aktsiaturud veidi, kuid nädala lõikes jäid indeksid tollimaksude ja kaubandussõja kartuses siiski miinusesse.

Dow Jonesi indeks vähenes reedel 0,29%, 24 538 punktini. Nasdaq Composite kerkis 1,08%, 7257 punkti tasemele. S&P 500 taastus 0,51% võrra ja jõudis tagasi 2691 punktile. Nädala kokkuvõttes langesid Nasdaq ja S&P 500 sellegipoolest vastavalt 1,08% ja 2,04%.

Hoolimata börsipaanika vaibumisest ei saabunud reedel tegelikult ühtegi teadet, mis oleks andnud märku ülemaailmsete kaubandussuhete taastumisest. President Trump säutsus Twitteris lausa vastupidist: kaubandussõjad on "head ja lihtsasti võidetavad". Euroopa Liit lubas esitada Maailma Kaubandusorganisatsioonile ettepaneku vastumeetmete kehtestamiseks.

Reedel jätkasid langust teraselembeste tööstusfirmade aktsiad – teiste seas vajusid näiteks Caterpillar (–2,56%), Boeing (–1,44%) ja General Motors (–0,95%).

Kiirtoidukett McDonald's (–4,77%) pidi samuti leppima kaotusega, sest RBC analüütikud viisid ettevõtte hinnasihi 190 dollarilt 170 dollarile, leides, et McDonald'si uued odavmenüüd pole keti tulemusi parandanud.

Veel üks tegur, mis kauplejaid sel nädalal närviliseks muutis, oli USA föderaalreservi uue juhi Jerome Powelli teisipäeval ja neljapäeval toimunud kohtumine kongressi esindajatega. Oma ettekannetes andis Powell märku, et keskpank on valmis intressimäärasid tänavu ka neli korda tõstma, kui inflatsioon selleks põhjust annab.