Tüli brittidega räsib Vene aktsiaid

20. märts 2018, 17:15
Vene turud reageerivad suhete pingestumisele negatiivselt
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180320/BORS/180329961/AR/0/AR-180329961.jpg
Ainult tellijale

Soodsaks investeerimisturuks peetud, kuid poliitilistele riskidele avatud Venemaa börs vappub brittide ja Venemaa pingete tõttu, mis tekkisid seoses eksspioon Sergei Skripali ning tema tütre mürgitamisega.

Täpsemalt mürgitati Inglismaal Salisburys 4. märtsil närvigaasiga endist vene luurajat Sergei Skrpali ja tema tütart, kes nüüd on kriitilises seisundis haiglas. Suurbritannia süüdistab nende heaks luuramise eest Venemaal vangi mõistetud, kuid spioonide vahetuse korras amnestia saanud Skripali mürgitamises just Venemaad.

Viimane on oma seotust eitanud ning tekkinud konflikt ja ähvardused on jõudnud selleni, et hiljuti saatis kumbki riik oma piirest välja üle 20 vastaspoole diplomaadi. Ekspertide hinnangul on kahe riigi suhted tõsises madalpunktis ning jäisemad kui eales varem.

Suhete pingestumine tekitab ebakindlust ka investorites ning eelkõige süveneb skepsis oma raha Venemaale paigutamise puhul. Seda hoolimata sellest, et maailma ülehinnatud turgude taustel on Venemaa hinnataset peetud soodsaks ning teenimisvõimalusi heaks. „Riikidevahelised pinged ei mõju turgude stabiilsusele hästi ja pärast pikka kasvuperioodi aktsiaturgudel on investorid võrreldes varasemaga muutunud tundlikumaks igasugustele negatiivsetele uudistele,“ selgitas Swedbanki investeerimisfondide portfellihaldur Evelin Heinam.

Kannatajaks Moskva börs

Pärast pingete paisumist oli suurimaks kaotajaks Moskva börs ning Vene rubla, mis sööstsid pärast briti peaminister Theresa May otsust Vene diplomaadid välja saata langusesse. Nii kukkus Venemaa 50 likviidsemat suurettevõtet koondav indeks IMOEX 1,3 protsenti - see oli viimase kahe nädala suurim langus. Indeksit vedasid alla Sberbank ja Gazprom, kirjutab Bloomberg.

May samm kustutas investorite lootuse, et mürgitamisakt ei halvenda niigi õrnu suhteid Venemaa ja lääneriikide vahel. „Toimunu ei mõju hästi Venemaa turu sentimendile,“ kinnitas ka Renaissance Capitali fondijuht Alexander Orekhov. „Kardetakse, et võimalikud sanktsioonid mõjutavad ka siinseid ettevõtteid,“ lisas ta. Seda hirmu süvendavad ka May lubadused külmutada vajadusel Venemaa varad.

Muudatused Eesti aktsiafondides

Heinami kinnitusel on Swedbank Venemaaga seotud poliitiliste riskide võimalikkusega arvestanud juba varem. „Venemaa investeeringute osa meie portfellides on seetõttu väike,“ sõnas ta. Heinam lisas, et naaberriiki investeeritakse riskide hajutamiseks vaid mõningate laiapõhjaliste fonide kaudu, mis investeerivad arenenud turgudele.

LHV fondide investeeringuid Suurbritannia ja Venemaa tüli otseselt mõjutanud ei ole. „Kuna me ei ole ei Suurbritanniasse ega Venemaale investeerinud, siis ei ole otsest vajadust positsioone nende sündmuste järel kohandada,“ kinnitas LHV Maailma Aktsiad Fondi juht Mikk Taras Äripäevale.

Stoxx 600 indeks

Venemaaga seotud investeeringud puuduvad ka Luminori fondidel, mistõttu pole panga pensionifondide juhi Olli Enqvisti kinnitusel toimuv ka neile olulist mõju avaldanud. „Ka Suurbritanniaga seotud investeeringud ei ole meil suured ning on peamiselt tehtud globaalsete ja Euroopa suunaliste investeerimisfondide kaudu,“ põhjendas ta väikest mõju. „Praegu me mingeid muutusi või plaane tooteportfellis tegema ei pea,“ lisas ta.

Oodatust väiksem mõju

Heinami sõnul tuleb investeerimisinstrumentide valikul lähtuda üldisemast pildist, sest poliitilised uudised ei mõjuta aktsiaturge nii palju kui majanduse ja ettevõtete väljavaade tervikuna. „Plaanitud sanktsioonid ei ole hetkel väga jõulised,“ arvas ta.

„Eeldusel, et Suurbritannia ja Venemaa pinged oluliselt ei eskaleeru, näeme aktsiaturgudele suuremat ohtu USA presidendi Donald Trumpi kehtestatud imporditariifidel ja kaasneval kaubandussõja võimalusel,“ lõpetas Heinam Suurbritannia-Venemaa tülist olulisemale probleemile viidates.

Ka Taras on seisukohal, et Euroopa jaoks on brittide ja venelaste konfliktist suuremaid mõjutegureid. „Euroopa aktsiaturge mõjutab praegu pigem võlakriisidest taastuv majandustsükkel, kus kasv on viimase aastaga selgelt hoogustunud,“ rääkis fondijuht. „Tsüklilised kasvufaasid kipuvad kestma tavaliselt 3-4 aastat ja selles keskkonnas tasub pigem olla investeeritud,“ lõpetas ta positiivse noodiga.

Enqvisti sõnul sõltub aga turgude käekäik Suurbritannia ja Venemaa suhete edasisest arengust. „Juhul, kui kahe suurriigi vahelised suhted peaks veelgi halvenema, võivad geopoliitilised pinged maailma finantsturgudele teatavat negatiivset mõju avaldada,“ leidis Enqvist.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. March 2018, 16:44

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing