Kurioosne seadus piirab eestlaste aktsiavalikut

Probleem tuleb uue seaduse erinevast tõlgendusest ja olukorda peab ebanormaalseks ka finantsinspektsioon.

Äripäeva poole pöördus investor, kes oli pikalt Alibaba aktsia käekäiku USA börsil jälginud ja kui see nüüd nõrkust näitas, logis ta sisse internetipanka, pani ostuorderi sisse – ja ei midagi. Ekraanile tekkis kiri, et osta ei saa.

 

Järelepärimise käigus selgus, et tõesti - kõik ADR-tüüpi väärtpaberid on siinsele investorile suletud. Nii oli see tema kodupangas, sest konkurentide juures maad kuulates selgus: on tekkinud enneolematu olukord, kus siinsed finantsasutused tõlgendavad uut euroseadust igaüks isepidi, kes investori poolt, kes investori vastu.

Kui üleeuroopalised seadused ka tekitavad nurinat, võetakse need siiski täitmiseks. Üks uue finantsregulatsiooni Mifid II säte on aga säärane, mis võimaldab pangal keelata ligipääsu kolmandate riikide aktsiatele, aga ka kogu sellele sättele valjult vilistada.

Eesti pangad, mis tavaliselt seaduste tõlgendamisel üksmeelel, sammuvad ADRide puhul eri suunas. "ADRid on klientidele suletud," kõlas Swedbankist arupärimise peale. "SEB ei saa mööda vaadata sellest, et toode vastab kombineeritud jaeinvesteerimistoote tunnustele," kinnitati SEBst ja öeldi, et nüüd on kõik: need, kellel ADRide ehk Ameerika hoidmistunnistuse kaudu on Alibaba või Baidu aktsiaid, peavad kas neid hoidma või need maha müüma, aga juurde osta ei saa mitte mingi nipiga. Seevastu LHV kinnitas, et nemad lasevad kaubelda nagu muiste ning teadaolevalt ei tee ka suured kauplemisplatvormid, nagu Lynx ja Interactive Brokers, sellest probleemi.

Investor Elmo Somelar likvideeris oma ADR-positsioonid juba enne regulatsioonide rakendamist, kuid praegune olukord paneb ta kulme kergitama. "Investori seisukohalt ei ole investorite ebavõrdne kohtlemine ühtses majandusruumis või riigipõhiselt kuidagi põhjendatud," ütles Somelar. "Maaklerid või finantsasutused peavad regulatsioonide kohta jagama objektiivset informatsiooni, et vältida hilisemaid sanktsioone. Siinkohal võiks juhtida tähelepanu ka teatud ettevõtete aktsiate soetamisele Venemaal. Uued sanktsioonid on laienenud uutele ettevõtetele ja see võib mõjutada otseselt investeeringutega seonduvaid riske," ütles investor.

ADRe on USA turujärelevalveameti andmetel kokku üle 2000 ja pahatihti on need siinse investori jaoks ainus mõistlik viis pääseda ligi arenevate ja BRIC-riikide aktsiatele, kuna siinsed pangad eriti hea meelega otse ostmise võimalust ei paku. Seega peab investor, kes Alibaba aktsiat soovib, minema seda otsima kas USA või Saksa börsile - seal pakutakse seda ADRina - või siis võtma selle kohe "originaalina" Hiina börsilt.

ADR on selline instrument, mis võib tähendada nii üks ühele aktsiat, ettevõtte aktsiate kogumit kui ka ainult mingit osa ettevõtte aktsiast. Enamjaolt kasutatakse ADRi aktsia tähenduses ning börsil kaupleb see täpselt samamoodi nagu pärisaktsia kuskil Hiina tolmuse päikese all. Kuid lugu on seda absurdsem, et kui Statoili aktsia saab Norra börsilt kätte, siis täpselt sama ADRi vormis enam USA börsilt osta ei saa.

Instrumentide keelamisega kaob siinsel investoril mugav ligipääs suurele osale börsiuniversumist ja see surub regulatsioonide alla just väikeinvestori. Probleeme tekitab euroliidu MiFid II regulatsioon, mida on juba varem seoses ETFide piiramisega kiruda saanud. See on hea näide, kuidas tavainvestori mõttes põrgutee võib olla heade kavatsustega sillutatud: mõtlesid Euroopa regulaatorid ju just väikeinvestori kaitsele, kui panid kirja, et kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIP) puhul on tarvis niinimetatud põhiteabedokumenti (KID), kus seisaks kirjas, millega täpselt tegu - et väikeinvestorit ei saaks haneks tõmmata.

Kuna tegu on nii-öelda euroliidu probleemiga ja teiseks ka toote väljaandja jaoks kuluka tööga, vilistasid mitu pakkujat euroametnike nõuetele ja võtsid vastu otsuse: ärge siis ostke! Seda enam, et regulatsioon ise ei tähenda, et euroalal nende instrumentidega kaubelda ei võiks. Võib küll ja kuidas veel - aga ainult juhul, kui oled institutsionaalne/professionaalne investor. Jaeinvestoriga käituti sedapuhku aga nagu lapsega, kelle eest vanemad panid kommid kappi luku taha.

Eesti pangad tõlgendavad värsket seadust erinevalt. "Alibaba ADRi puhul, nagu finantsinstrumendi nimest näha, pole tegemist mitte aktsiaga, vaid Ameerika hoidmistunnistusega. Hoidmistunnistus koosneb teatud õigusi andvast tunnistusest ja selle alusvaraks oleva(te)st aktsiast või aktsiatest. Hoidmistunnistuse emitent ei ole mitte ühing, kes on aktsiad emiteerinud, vaid muu ühing, harilikult mõni tunnustatud finantsasutus," vastas SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas. "Kui tootel pole põhiteabedokumenti, siis niisuguste toodete vahendamine pole õigusaktide kohaselt lubatud. Seetõttu ei vahenda SEB Pank alates 1. jaanuarist selliseid tooteid tavainvestorile."

Ka LC&I Marketsi vanemspetsialist Meelis Maasik tõdes, et kogu Swedbanki grupis võeti vastu otsus dokumendita tooted ära keelata. "ADRid ja GDRid on klientidele suletud. Alibaba aktsiat saab osta Hiina börsilt, kui on sellele ligipääs. Swedbankil seda ei ole. Sama olukord on ka Saksamaal, kus on samuti registreeritud ADR-tüüp." Kuna Hiina internetihiidude ADRid on ühed populaarseimad kauplemisinstrumendid, paneb imestama, et investorid mujal Euroopas kisa pole tõstnud. Rootsi Dagens Industri börsiajakirjanike kõrva pole investorite mure küündinud, ka ülejäänud suurte Euroopa riikide finantsportaalid vaikivad.

Seevastu LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum vastas lühidalt, et LHV arvates ADRid PRIIP-regulatsioonis kirjeldatud kriteeriumidele ei vasta - ei sisuliselt ega vormiliselt. "Need sarnanevad eelkõige otseselt vallatava varaga, nagu näiteks äriühingute aktsiad," ütles Rum. "PRIIP-määruse selgituspunktides on asutud seisukohale, et otseselt vallatav vara ei ole PRIIP ning tuleks seetõttu määruse kohaldamisalast välja jätta. Tulenevalt sellest ei rakenda LHV ka PRIIP-regulatsioonist tulenevaid nõudeid ja piiranguid ADR-instrumentidele ning lubame nendega klientidel vabalt kaubelda."

Ehk: need, kelle jaoks on tegu aktsia võrdpildiga, lubavad ADRidega edasi kaubelda, ja need, kelle jaoks on ADRis palju "kombineeritust" sees, on piltlikult öeldes poe kinni pannud. Kuidas olukord laheneb, pole selge, sest euroliidus endas on veel 10 riiki, kes pole MiFID II veel vastugi võtnud. Et tegu on uue asjaga, võib eeldada, et järgnevatel aastatel on oodata diskussioone, mille käigus detailid selgeks vaieldakse.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm kinnitas, et probleem, et hiljutise MiFID II regulatsiooni rakendamise tõttu on väikeinvestorid suurest hulgast aktsiatest-instrumentidest ära lõigatud, on terav kogu Euroopas. Normide paikaloksumine võib aga veel pikalt aega võtta. "See kindlasti pole hea, kui kuskil Euroopa Liidus saab aktsiaid ja meil ei lasta ligi. Teine pool on see, et regulatsioonide eesmärk ei peaks olema väikeinvestor osast turust ära lõigata," tõi ta välja regulatsiooni rakendamise kitsaskohad.

Kuna KID peab olema MiFIDi järgi kohalikus keeles ja selge on, et Alibaba ei hakka seda iial väikerahvaste keelde tõlkima, siis on tema sõnul mitu Euroopa riiki läinud seda teed, et aktsepteerivad ka ingliskeelset dokumenti. "Me hiljuti arutasime seda turuosalistega ja avaldame oma seisukohta lähipäevil. On põhimõtteline otsus, et ka meie lubame edaspidi inglise keelt. See pole eesmärk, et Eesti investorit turust ära lõigata. See ei ole kellegi huvides, et investorite võimalusi ahendataks ebapropotsionaalselt," ütles Nõmm.

Et Eestis erinevad pangad regulatsiooni erinevalt tõlgendavad, ei pea Nõmm samuti heaks. "Peab olema ühetaoline kohtlemine, eelkõige arusaamine normist peab olema ühetaoline ja sellega me tegeleme."