Börs: nafta hoidis ära hullema

Dow Jonesi tööstuskeskmine kahanes 0,41%, 24 987 punktini. Ajaloolise indeksi suurimad survestajad olid lennukitootja Boeing (-0,88%) ja ehitusmasinate valmistaja Caterpillar (-0,89%), mis saavad tõenäoliselt hoobi Hiina vastusanktsioonidelt. Nasdaq Composite nihkus 0,01% kõrgemale ja lõpetas 7747 punktil. S&P 500 langes 0,21%, peatudes 2773 punkti tasemel.

Esmaspäeval loobuti USA börsidel eelkõige Hiina turuga tihedalt seotud firmade aktsiatest. Suureks kaotajaks jäi näiteks mikroprotsessorite tootja Intel (-3,43%), mis pälvis äsja kehvema reitingu ka varahaldusfirma Northland Securities analüütikult. Inteli nõrgenemine tõi omakorda kaasa selle peamise rivaali, AMD (+4,71%) kopsaka kallinemise.

Samas tekitas üks rahvavabariigiga seotud uudis investorite seas ka õhinat: Google'i emafirma Alphabet (+2,1%) andis teada, et paigutab 550 miljonit dollarit Hiina suuruselt teise e-kaubandusfirmasse JD.com (+0,39%). Investeering avab Google'ile ukse sealsele turule (ettevõtte põhiplatvorm on Hiinas keelatud) ning aitab JD-l laieneda Google'i ostlemiskeskkonna kaudu Kagu-Aasiasse ja Euroopasse.

Tariifilahingu kõrval mängis esmaspäeval tähtsat rolli ka nafta hinnatõus, mis oli tingitud teadetest, et OPECi ja selle liitlaste tootmismahtude kasv võib jääda varem plaanitust tagasihoidlikumaks. Ametliku seisukoha võtavad Saudi Araabia, Venemaa jt vastu sel nädalal toimuval kohtumisel Viinis. Naftaturu tippnäitaja, Brenti toornafta kerkis 2,6%, 75,32 dollarini barreli kohta. USA musta kulla indeks, West Texas Intermediate suurenes 1,2% ning jõudis 65,85 dollarini barreli kohta. Naftapumpajatest või -puurimisega seotud teenuste pakkujatest kerkisid enim Cimarex Energy (+5,71%), Noble Energy (+3,37%), Newfield Exploration (+3,12%) jt, ent indekseid turgutas pigem tunduvalt suurema turuväärtusega ettevõtete - nt Chevroni (+1,56%) - aktsiate kallinemine.