Viimane võimalus vahetada pensionifondi: mida võtta, mida jätta?

28. juuli 2018, 10:29
Pensionipõlv
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180728/BORS/180729852/AR/0/AR-180729852.jpg
Ainult tellijale

Juuli lõpuga lõpeb ka pensionifondide osakute vahetamise aeg, mis tähendab, et igal pensionikogujal on viimane hetk üle vaadata, mis seis tema kontol on: hinnata oma riskitaluvust ning vaadata üle investeerimisstrateegia.

„Pensioniosakute vahetamine puudutab kõiki, sest on väga tähtis, mis summa pensionile mineku hetkel kontol on,“ rääkis LHV pensionifondide fondijuht Kristo Oidermaa Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise võimalus on kolm korda aastas: jaanuaris, mais ja septembris. Avaldus peab olema esitatud ja registripidajale laekunud hiljemalt üks kalendrikuu enne vahetust, seega osakute vahetamiseks 1. septembrile järgneval esimesel tööpäeval tuleb registripidajale avaldus esitada hiljemalt 31. juulil.

Erinevaid alternatiive

Oidermaa kinnitusel on pensioniturul valikute hulk viimastel aastatel kasvanud. „Viimaste aegade hitt on indeksfondid, kus portfell on ette paika pandud ning inimene võtab automaatselt tururiski,“ tõi fondijuht näite.

Intervjuu Oidermaaga alates 35:00

Tema sõnul räägib passiivse fondi kasuks see, et seal saab võtta maksimaalse tururiski, kuid arvestada tuleb ka suuremate kõikumistega. Samuti on passiivsete fondide valitsemistasud madalamad.

Nendel, kes kardavad volatiilsust, soovitab Oidermaa vaadata aktiivselt juhitud fonde. „Seal on tasud küll kõrgemad, kuid hea fondijuht saab ja oskab riske maandada,“ märkis ta. „Näiteks turu languse korral on võimalik vähendada riskivarade positsiooni, ja vastupidi,“ nentis Oidermaa ning lisas, et passiivsete fondide puhul sõidetakse lihtsalt indeksiga kaasa.

LHV aktiivselt juhitud fondides on tema sõnul riskide hajutamiseks kasutatud mitut meedet. „Me ei investeeri ainult aktsiaturgudele või võlakirjadesse, vaatame ka erakapitalifonde ning kinnisvara,“ rääkis Oidermaa.

Panus Eesti ettevõtetesse

Aktiivset fondi valides saab Oidermaa kinnitusel panustada ka koduturule. „Eesti on globaalses mõttes liiga väike, et kusagile aktsiaindeksisse välja jõuda,“ põhjendas ta seda, miks indeksfondidega kodumaisest kasvust osa ei saa. „Meie aktiivsetes fondides on aga Balti börsi aktsiaid umbes 5 protsendi ulatuses – võtame kohalikul turul suuremaid positsioone nendes firmades, mis meile meeldivad,“ lisas Oidermaa. Tema sõnul on peamisteks kodumaisteks investeeringuteks Tallinna Sadam, Tallink ja Tallinna Kaubamaja.

Äripäeva küsimuse peale, et miks ei vaata Eesti atraktiivsete pensionivarade poole välismaa institutsionaalsed investorid, tõdes Oidermaa, et siingi on probleem meie turu väiksus.

„Kui Tallinna Sadam tuleb börsile, siis on tegu ikkagi üksiku ettevõttega – välisfond peab aga endale majanduskeskkonna selgeks tegema ning eks siis vaadataksegi, kas üks firma on seda vaeva väärt,“ selgitas ekspert. Samuti tõi Oidermaa välja Balti turu vähese likviidsuse. „Kui fond tahab võtta mitmekümne miljoni suurust positsiooni, siis juhul, kui ta tahab väljuda, tuleb tal arvestada, et see võib võtta kuni aasta aega.“

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. July 2018, 15:18

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing