• Danske Banki Eesti filiaalist käis läbi 200 miljardit eurot mitteresidentide raha. Siiski pole teada, kui suur osa sellest oli must raha. Foto: Reuters/Scanpix
    Jaga lugu:

    Bloomberg: Eesti pankadest käis läbi triljon dollarit

    Eestis tegutsevatest pankadest käis läbi enam kui triljon dollarit mitteresidentide raha, vahendas Bloomberg.

    Uudisteagentuur kirjutab, et hinnanguliselt käis vahemikus 2008.-2015. aastani läbi 900 miljardit eurot ehk enam kui triljon dollarit mitteresidentide raha. Sellest 400 miljardit moodustasid dollaritehingud ehk tarvilik oli korrespondentpankade kaasatus.
    „Asjaolu, et ka teised pangad võivad sarnast äri ajada, ei tee Danske süüd kuidagi kergemaks,“ arutles Tšehhis Prahas tegutseva Rahvusvaheliste Suhete Instituudi organiseeritud kuritegevuse ekspert Mark Galeotti.
    New Yorgi konsultatsioonibüroo tegevdirektor Sven Stumbauer lisas, et Balti riikidest sai Ida-Euroopa erapanganduse keskus. „Selle asemel, et teha traditsioonilist erapangandust, hakkasid nad vahendama, mis tähendab, et raha tuleb sisse ja läheb välja sisuliselt koheselt,“ selgitas Stumbauer.

    Nüüd paistab, et Eestist on saamas Euroopa uusim rahapesuriik.

    Bloombergi artikkel
    Danske Bank on sattunud hiiglaslikku rahapesuskandaali. Panga Eesti filiaalist käis Danske Banki enda sisejuurdluse andmeil läbi 200 miljardit eurot mitteresidentide raha, tõsi, pole teada, palju sellest oli must raha. Kuna pank ei suuda selgitada välja täpset summat, kui palju Eesti kaudu raha pesti, on juhatus otsustanud selle üksuse kogutulu aastatest 2007–2015 annetada. See on hinnanguliselt 1,5 miljardit Taani krooni ehk üle 200 miljoni euro.
    Mitte vaid Eesti
    Bloombergi artiklis märgitakse, et Eesti pole ainus riik, mis mitteresidentide rahavooge meepotina meelitas. Ka Läti ning Küpros on olnud olulised kanalid, et Vene kapital saaks Euroopa Liitu voolata. Samal ajal ehk 2008.-2015. aastani käis Lätist ja Küproselt vastavalt Euroopa Keskpanga andmetele läbi 2,8 ja 3,4 triljonit eurot.
    Bloomberg viitab, et möödnud aastal avaldatud Baseli instituudi uuringus oli Eesti mitteriskantsete riikide seas esikolme hulgas. Nüüd, nagu kirjutab Bloomberg, paistab hoopis, et Eestist on saamas Euroopa uusim rahapesuriik.
    Nõnda karme kommentaare aitab leevendada Maze Investigation, Compliance and Trainingi üks juhte John Horan, kes tõdes Bloombergile, et rahapesu ongi Euroopas väga suur probleem. Horan on töötanud Balti riikides rahapesu ja terrorismi tõkestamise alal ning ütles, et Baltikumis pole olukord hullem kui mujal Euroopas.
    Loe lisaks:
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.