Danske uurib 200 miljardi euro päritolu

Esimest korda oleks pank pidanud reageerima juba 2007. aastal pärast Sampo panga ostmist. Nimelt tegi Eesti finantsinspektsioon 2007. aastal kriitilise ülevaate Sampo panga mitteresidentidest klientide kohta. Lisaks teavitati panka kontserni tasemel Taani finantsinspektsiooni poolt, kes edastas kahtlused Vene keskpangalt, selgub Bruun & Hjejle advokaadibüroo koostatud uuringust.

Selles teabes juhiti tähelepanu "maksu- ja tollireeglite võimalikule rikkumisele," "lihtsalt kuritegelikule tegevusele, sealhulgas rahapesule," mille maht võis Vene keskpanga kahtlustuste järgi ulatuda "miljarditesse rubladesse." Danske pank vastas Taani finantsinspektsioonile, et lähtuvalt Eesti finantsinspektsiooni ülevaatest ei ole Danske Eestis seaduste vastu eksinud. Samuti kinnitati Taani järelevalvele, et siseaudit Eestis mingit kahtlast tegevust ei tuvastanud. Venemaa keskpanga info ignoreerimise tõttu kaotas Danske ka esimese võimaluse rahapesu vastaste meetmete tugevdamiseks.

42 töötaja ja agendi kohta tegi pank avalduse Eesti finantsinspektsioonile ning kliendiportfelli uurimise tagajärjel võib karta 8 endise töötaja puhul kuritegelikku tegevust, mis tõttu anti nende nimed üle Eesti politseile.

Raportis rõhutatakse samal ajal, et ka nende inimeste tegude kuritegelikeks osutumise korral ei saa väita, et tegemist oleks omavahelise kokkumänguga.

Danske tõi uuringu kokkuvõttes välja, et kahtlased ülekanded Eesti filiaalis said võimalikuks ainult seetõttu, et panga järelevalve- ja kontrollsüsteemid olid puudulikud, et sellisel hulgal mitteresidentide kontosid, nagu perioodil 2007–2015 Eestis peeti, ei oleks pangal tohtinud kunagi olla ega lasta sellisel hulgal ülekannetel sündida.

Ühtekokku kuulus mitteresidentidest klientidest porfelli 10 000 klienti, kuid koos mitteresidentidest klientide "omadustega" klientidega tõusis see arve 15 000-le, kokku olid nad teinud 9,5 miljonit ülekannet. Kõigi ülekannete kogumaht ongi 200 miljardit eurot.